Ühisgümnaasiumi õppurid panustasid Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta loomisse

Projektis osalesid peale Pärnu ühisgümnaasiumi noorte õpilased Bulgaariast, Prantsusmaalt, Portugalist, Itaaliast ja Hispaaniast. Koroonaviiruse leviku järel jätkati ühistööd kaugõppe vormis.

FOTO: Tiina Saarits

Erasmus+ projekti “Our Green European Town” raames valmis Pärnu ühisgümnaasiumi eestvõttel Euroopa keskkonnateadliku kodaniku harta, mille väljatöötamist juhtis ja dokumendi lõpliku versiooni kirjutas kokku kooli ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.

Ettevõtmise peakoordinaator on ühisgümnaasiumi projektijuht Liis Raal-Virks, kes läinud aasta oktoobrist on juhtinud kooli ühistööd Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolidega arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis.

Harta kokkupanek oli pikaajaline ja mitmeetapiline protsess. Ettevalmistust alustati mullu märtsis, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus projektinädala raames õpetaja Sula eestvedamisel töötoas, mille lõpuks rühmatööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. Aasta algul algas põhjalik töö hartaga, mis tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujus efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppena.

Harta on deklaratiivne dokument, mis väljendab seisukohti ja ootusi. Kõnealuse dokumendi suurim väärtus on selle originaalsus, asjakohasus ja aktuaalsus. Samasugust hartat ametliku dokumendina pole ükski Euroopa rahvusvaheline ametkond või organisatsioon varem välja andnud. Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on praegust koroonaviiruse põhjustatud üleilmset eriolukorda, mida tuleks käsitleda väärt õppetunnina, näiteks peaksid riigid ja Euroopa Liit olema tulevikus paremini valmistunud mastaapseteks kriisideks. Samuti puudutatakse hartas ÜRO säästva arengu eesmärke.

Projekti siht on tõsta partnerkoolide ja nende kogukondade keskkonnateadlikkust ja rakendada loodussäästlikke käitumismustreid.

Õpilased on kahe õppeaasta jooksul osalenud rahvusvahelistel projektikohtumistel partnerriikides, kus on tehtud konkreetseid ettepanekuid kohalikule omavalitsusele, et muuta linnaruum jätkusuutlikumaks. Näiteks pakkusid ühisgümnaasiumi õpilased arhitektuuriõpetaja Marika Ristmäe välja ideid ja koostasid makette, kuidas parendada koolimaja esist Siinmaa parki.

Pärnu Siinmaa pargi kavandid.

FOTO: Tiina Saarits

Valmisid keskkonnasäästlikkusele üleskutsuvad videod ja voldikud ja võeti osa vabatahtlikust tegevusest looduse heaks.

Samuti osalesid Pärnu noored “Teeme ära!” talgupäeval ja maailmakoristuspäeval, pidasid kohalikes koolides keskkonnasäästliku eluviisi loenguid ja töötasid välja ökoloogiliste tulevikumajade mudeleid.

Kolme osaline harta on ingliskeelne. Preambulis tutvustatakse põgusalt projekti ja harta koostamise loogikat.

Kirjas on 14 väärtust, mis on aluseks harta teisele osale. Väärtustena on välja toodud loodusressursside jätkusuutlik kasutamine, tõese teadusliku info kättesaadavus keskkonnaprobleemide teemal, keskkonnaharidus, isiklik vastutus keskkonna säilimisel, inimeste tervis, eri liikide heaolu, looduslik mitmekülgsus, koostöö ja kodanikualgatus keskkonnaprobleemide lahendamisel, jäätmete optimeerimine, roheline elustiil, rohelinnad ja ökokogukonnad, taastuvenergia, keskkonnasõbralik arhitektuur, tulevaste põlvkondade tervis ja heaolu ja kliimamuutustega arvestamine.

Harta teine osa kirjeldab väärtustest tulenevat 14 juhtpõhimõtet:

  • keskkonda kahjustavat tegevust tuleb ennetada;
  • meedias avaldatav kliimamuutusi käsitlev informatsioon peab olema teaduslikult tõendatud ja tõene;
  • teadlik hoolimine keskkonnast algab haridusest;
  • igaühel meist on vastutus keskkonna ees;
  • inimeste tervist või eri liikide heaolu kahjustavat tegevust tuleb vältida;
  • iga riik peab olema valmis inimeste elu ja tervist ohustavateks kriisideks;
  • inimtegevust, mis võib viia loodusliku mitmekesisuse vähenemiseni ja ohustada ökosüsteemi jätkusuutlikkust, tuleb ennetada, vältida või vähendada;
  • inimesed, organisatsioonid, kodanikuühendused ja riigid terves maailmas peaksid tegema koostööd, et hoida planeet puhtana;
  • jäätmekäitlus tuleb korraldada paremini ümber viisil, et see ei kahjustaks keskkonda;
  • keskkonnahoid eeldab loodussõbralikke harjumusi;
  • rohelinnade põhimõtete rakendamisel tuleks parendada olemasolevaid rohealasid uute loomise asemel:
  • taastuvenergia kasutamisel tuleks teha senisest tihedamat koostööd nii individuaalselt kui avalikult;
  • noorte arvamust tuleks kuulata ja arvestada ka keskkonnateemade puhul;
  • kliimamuutusi tuleb tõsiselt võtta.
Andmed: Pärnu ühisgümnaasium

Kolmandas osas on kirjas projektipartnerite ootused ELile ja sammud, millega EL peaks jätkama või alustama.

Osalejate ootused Euroopa Liidule (EL) ja sammud, millega EL peaks jätkama või alustama:

  • ettevõtted ei tohiks majandusliku kasu nimel raisata loodusressursse;
  • luua tuleb ametlik veebileht, mis sisaldaks ainult teaduslikult tõestatud informatsiooni keskkonnatemaatika kohta;
  • silmas peab ÜRO 17 jätkusuutliku arengu eesmärki;
  • koolides tuleks õpetada keskkonnahoiualaseid kursusi, tõstmaks teadlikkust igaühe vastutuse suhtes kliimamuutuste pidurdamisel;
  • üle peab vaatama põllumajandust reguleerivad direktiivid ja viima need senisest rohkem kooskõlla eri piirkondade looduslike eripäradega;
  • Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon, tervise- ja toiduamet peaksid sõnastama ühised eesmärgid ja leidma vahendid suurte kriisidega hakkamasaamiseks;
  • ohustatud ökosüsteemid peavad olema igasuguse tegevuse prioriteet;
  • EL peaks osa rahastusest ümber suunama oma kodanike kaasatuse ja kogukondade initsiatiivi tõstmiseks jätkusuutliku arengu eesmärke silmas pidades;
  • asulatesse tuleks prügikaste paigaldada iga 200 meetri, linnadesse iga 100 meetri järel;
  • senisest põhjalikumalt peab uurima tootmise mõju ja selgitama välja mittehädavajaliku tööstustegevuse, seda eriti märtsis-aprillis 2020 aset leidnud üleilmset eriolukorda silmas pidades;
  • ELi strateegiate kaudu tuleb julgustada kohalikul tasandil otsustajaid, et leida taastuvenergia kasutusvõimalusi;
  • edendama ja arendama peab jätkusuutlikke iseehitusprojekte, jagades võrgustike kaudu kogemusi, samuti ELi asuvate linnade ehitusprojekte, korraldamaks linnaruumi tõhusamalt ümber;
  • tuleb kutsuda ja kaasata ELi noori esindajaid kõikidele parlamendisessioonidele.
Andmed: Pärnu ühisgümnaasium
Tagasi üles