Meritindi suuruse määrab mõrrasilm

Tõde tindi populatsiooni kohta selgub kevadel. Foto: Henn Soodla

Tormiilmade järel on hakanud värske kohalik merekala jälle pärnulaste toidulauale jõudma. Ahvena, räime, lesta ja havi kõrval kohtab meritinti, kes hämmastab oma kogukuse ja lopsaka marja ning niisaga.

“See, et tint Pärnu lahes juba jaanuariks koelmukohtade lähedusse on ujunud, pole tavatu,” selgitas Tartu ülikooli mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev. “Massiliselt suundub kudekari koelmute lähedusse juba detsembri lõpus, kuigi koelmutele ujuvad suguküpsed tindid alles märtsis-aprillis. Seegi on tavaline, et tintidel on juba jaanuaris mari või niisk, kuigi kudemisajani on paar–kolm kuud.”

Tähtis kala

Varakevaditi on meritint Pärnu rannas tähtis toidupala, kui neid koelmutele ujumisel massiliselt kaldale tuuakse. Kusjuures tinti püütakse nii merest kui jõest nii jää alt kui avaveest.

Kutselistele kaluritele pakub meritint aasta esimese arvestatava teenimisvõimaluse, mistõttu tint on tähtis kalamajanduslikustki küljest.

Viimasel paaril kevadel on tindisaak olnud väikesevõitu, selles võib süüdistada karme talvi. Eriti viimasena mainituid, mille ajal jääminek tindisaarte kohal Pärnu jõe põhjani ummistas, nii et tindil polnudki kuhugi kudema tulla.

Pärnu kalurid teadsid rääkida, et mullu kevadel, kui meritint Pärnu jõkke kudema ei pääsenud, sattunud tinti püünistesse Manija ümbruses ja Hiiumaa veteski, kus tint tavalistel aastatel kudemas eriti ei käi.

Marjarohkus ja priskus

Rohkem kui mari või niisk on tähelepanu äratanud praegu merest püütava tindi kogukus. Kalurid tahaksid sellest välja lugeda meritindi populatsiooni tugevnemist, sest viimastel aastatel on püütav tindikala aina noorenenud ja sellega seoses kõhnunud ning saaginumbridki on langenud.

Näiteks 2009. aastal püüdsid Pärnumaa kutselised kalurid rannavetest 747 tonni tinti, mis oli suurim saak alates 1984. aastast, kuid oluliselt väiksem kui 1954.–1983. aasta keskmine, jäädes kordi alla 1960ndate rekordsaakidele.

2010. aastal oli Pärnumaal registreeritud tindisaak 407 tonni ja mullu läks tindipüük siinkandis üldse aia taha, võrreldes korralike tindiaastatega.

Aga juba 2009. aastal hoiatasid mereinstituudi kalauurijad, et püügisurve tindikalale on Pärnumaa rannavetes intensiivne ja tuleks hakata mõtlema selle vähendamisele, kuna põlvkonnad on jäänud nõrgaks.

Seepärast ongi tänavu jaanuaris merest püütud tindiisendite suurus tähelepanu äratanud.

Shpilev jäi olukorra paremaks tunnistamisel ettevaatlikuks. “Mina arvan, et tegu on esmajoones püünisesilma selektsiooniga ehk teisisõnu: ahvenamõrda ujunud väiksemad tindikalad pääsevad püünisest vabadusse tagasi, suuremad mitte,” ütles kalateadlane. “Ootame kevadise tindipüügi ära. Seda enam, et kirjanduse põhjal tuleb karmide talvede järel enamasti hea tindisaak. Eks siis hindame olukorda.”