Sisukord
Uudised
Paberleht

Ootamatu kohtulahend andis lähisuhtevägivallale uue tähenduse

4 min lugemist
Varasemas kohtupraktikas on eksabikaasasid ja -elukaaslasi igasuguste lisakriteeriumideta peetud lähisuhtes olijateks. FOTO: Kristjan Teedema

On 2018. aasta 29. oktoober. Liina (nimi muudetud, toim) kohtub oma eksabikaasa ja laste isaga. Nende suhe lõppes juba üle kuue aasta tagasi, ometi tuleb aeg-ajalt kokku saada. Sel kohtumisel ründab Liina endist kaasat. Ta lööb mehele vastu vasakut meelekohta käega, milles hoiab võtmekimpu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rünnaku fikseerivad politsei- ja piirivalveameti ametnikud ning juhtum jõuab Lääne ringkonnaprokuratuuri. Liinale esitatakse süüdistus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist, kui see on toime pandud lähisuhtes. Pärnu maakohus mõistab 7. augustil 2019 naise süüdi.

Liina ja tema kaitsja ei olnud sellise otsusega rahul ja kaebasid maakohtu otsuse edasi Tallinna ringkonnakohtusse. Saades sealt kaotuse, esitasid kassatsioonkaebuse riigikohtule. Muu seas leidis Liina advokaat, et naise löök ei saanud olla tahtlik ja võis juhtuda kogemata. Liiati alustanud tõuklemist hoopis mees ja Liina vehkinud kätega selleks, et tasakaalu säilitada. Ka auto signalisatsiooni pult, mis oli võtme­kimbu küljes, võis puruneda asfaldile kukkumisest, mitte löögist vastu mehe pead. Seega olevat selge, et kohtualune tuleks õigeks mõista.

12.05.2020 14.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto