Sisukord
Uudised
Postimees

Jõudsasti liigutakse Rüütli tänava lobudike kordategemise suunas, kuid seda varjutavad naabrite erimeelsused

6 min lugemist
Pärnu Rüütli 20 ja 22 majad peavad pea­tänava ääres säilitama nende ehitamise ajale iseloomuliku väljanägemise, hoovi tohib ehitada mõnevõrra kõrgemad juurdeehitused. FOTO: Mailiis Ollino

Suvepealinna peatänaval Rüütli uulitsal jalutavate linlaste ja turistide silma on juba pikemat aega riivanud kaks arhitektuurilist iludust, mis aastaid on halastamatult lagunenud ja kus kodutud on lakkamatult lagastanud ja tulekahjusidki põhjustanud. Nüüd paistab varisemisohtlikele ajaloolistele majadele tunneli ­lõpus valgus: viimaks ometi on hoogsalt liigutud selles suunas, et need linna häbiplekid saavad korda.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Naabris tekitab asjade areng aga hirmu sootuks valguseta ­jääda. Ja seda mitte ülekantud ­tähenduses.

Rüütli 20/22 kinnistut arendava pealinna ettevõtte Rüütli Arendus OÜ juhatuse liige Tarmo Tamm avaldas, et sinna tulevad äripinnad ja -korterid.

Pärnu linnavalitsus on detailplaneeringut muutes praeguseks oma nõudmistes järele andnud. Muinsuskaitseamet koostab Tamme sõnutsi neile praegu eritingimusi. “Nad pole tähtaega määranud, avaldus läks neile umbes kaks nädalat tagasi, kõik on väga värske,” märkis ta. “Loodame, et menetlus läheb kiiresti ja saame Pärnu vanalinna kaks ilusat ­maja.”

Naaber on eriarvamusel

Rüütli 24 omanik, ettevõtja Avo Jamnes leiab, et naaberkinnis­tule varem lubatust kõrgemate hoonete ehitada laskmine rikub tema ärihuve. “Nad ehitavad selle kinnistu nii täis kui vähegi võimalik,” lausus ta. “Kujutage ette, et teil on 60ruutmeetrine sisehoov ja päikesepoolses küljes on kolmekorruselise maja sein. See peaks ütlema kõik.”

Kuni kaheksa meetri kõrguse hoonega, mida detailplaneering aastaid muinsuskaitseametiga piike murdnud Indrek Stahlile, Rüütli 20/22 eelmisele omani­kule, ehitada lubanuks, naaber Jamnes soostus. “Nüüd nad tahavad sinna veel ühe korruse peale “keevitada”,” sedastas ta. “Sellega ma ei ole nõus.”

Tamm ei nõustu väitega ala tihedasti täis ehitamisest. Pigem olevat nad projektis selles suhtes tagasi tõmmanud. “Nüüd meil tekkis sinna isegi sisehoov,” kinnitas Tamm. “Tänu sellele, et linn juhtis tähelepanu, oleme mahus tagasi tõmmanud, samuti selleks, et vastasmajade elanikele säiliks normaalne elukeskkond.”

Jamnes pelgab, et kavanda­tavad korterid sobivad üksnes lärmakatele ööklubide külastaja­tele. “Ega normaalse mõistusega inimene võta sinna pikaks ajaks üüri­korterit, kui seal pole vaadet ega hoovi,” sõnas ta. “See on selline lõbustus: tulen kolmeks päevaks Pärnusse ööklubidesse lõbutsema.”

Tamme sõnutsi kavatsevad nad peale väikeste suuremaid, perekortereidki ehitada. “Minulgi on Pärnus korter, kõik ei ole ju lärmakad,” lisas ta. “Pealegi satub neid igale poole, lõpuni pole me nende eest kusagil kaitstud. Meie üritame leida sinna võimalikult normaalsed kliendid.”

Jamnes tõdes, et naaber­kinnistule mahuks ehitama küll, kuid arvas, et arendaja tahab hindu võimalikult madalaks saada. “Ajan siin äri 1991. aastast ja tean täpselt, et ärimudel, mida nad mõtlevad, ei tööta selles kohas, kui nad ei taha just lõbumaja või midagi niisugust teha,” lausus ta. “See on ratsa-rikkaks-projekt: külaliskorterid vahetatakse kohe peenrahaks tagasi. Mida rohkem külaliskortereid saab ehitada, ­seda odavam tuleb hind ja seda kiiremini lähevad need kaubaks. Seejärel ütlevad: “Nägemist!””

Tamme jutu järgi pole nad veel otsustanud, kas nad hakkavad kortereid ise haldama, milleks vajalikud kogemused on neil olemas, või panevad need müüki.

22.05.2020 26.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto