Melanoomi haigestumine on sagenenud

Varajases staadiumis avastatud melanoon on ravitav. Foto: Liis Treimann

Nii Eestis kui paljudes ülejäänud riikides kasvab pahaloomulisse nahakasvajasse ehk melanoomi haigestumine.

30 protsenti kõikidest melanoomi esmasjuhtudest avastatakse 20–44aastastel patsientidel. Numbrite taga on nii haigestumuse kui teadlikkuse kasv: nahka käiakse sagedamini kontrollimas.

Onkoloog Elen Vettuse sõnutsi on melanoomi üks tekkepõhjustest lapsepõlves saadud päikesepõletus. “Halvasti mõjuvad nahale lõunamaareisidki, kus puututakse kokku eriti intensiivse vahelduva ultraviolettkiirgusega,” märkis Vettus.

Onkoloog soovitab iga kahe–kolme kuu tagant sünnimärgid peegli ees üle vaadata. Juhul kui mõni märk jääb silma, sest see erineb teistest suuruse, kuju või värvuse poolest, tuleks pöörduda nahaarsti poole.

“Sünnimärkide baaskontroll on soovitav kõigile eestlastele, sest oma heleda nahaga oleme melanoomi riskigrupis,” tõdes Vettus. Pärast esmast kontrolli annab vastavalt individuaalsele riskile arst soovituse, kui tihti peaks edaspidi end tohtril üle vaadata laskma. “Kindlasti ei vaja kõik patsiendid iga-aastast kontrolli,” nentis onkoloog.

Vähiliit juhib tähelepanu, et viimase kümne aasta vältel on haigestumus melanoomi Eestis kasvanud poole võrra.

Aastas saab nahavähi diagnoosi ligikaudu 1400 inimest.

2017. aastal diagnoositi 1326 nahavähijuhtu, neist 814 naistel ja 512 meestel.

Varases staadiumis avastatud melanoom on ravitav.