Vändras luuravad kanavargad

FOTO: Ants Liigus

Ligemale kolme ruutkilomeetri suuruse Vändra alevi nuhtluseks on saanud rebased, kes luusivad toidu jahil õuedes ja luuravad kõhutäiteks kanu, endal tihti kasukas silmanähtavalt kärntõvest rikutud.

Reinuvaderite peletamiseks sõlmis Vändra alevivalitsus lepingu kohalike jahimeestega ja kooskõlastas tegevuse muude ametkondade, sealhulgas politseiga.

Vändra alevivalitsuse arendus- ja õigusnõunik Piret Müür rääkis, et rebased teevad pahandust ja mures on koera- ja kassiomanikud, sest ulukite kaudu tekib lemmikloomade kärntõppe nakatumise oht.

“Inimasulas on rebastel lihtsam sooja ulualust ja toitu leida, seepärast on nad hõivanud alevi piiril tühjaks jäänud lao- ja tootmishooneid,” mainis Müür.

Vändra rebastest vabastamise aktsiooni koordineerib Rõusa-Suurejõe jahiseltsi liige Märtin Rõõmusaar. Alevielanike rahustuseks kinnitas ta, et jahimehed ei hakka käima asula vahel, püss seljas, vaid teevad reinuvaderitest jagusaamiseks seiret, jõudmaks nuhtluseks saanud ulukite pesitsuskohtadeni.

“Mahasadanud lumi aitab nende jälgi avastada, kuid rebased on liikuvad loomad ja alevist võib toiduretkel läbi jalutada ka paari kilomeetri kaugusel elav loom, sest meil on siin metsad ümberringi,” nentis Rõõmusaar.

Kogenud jahimehe silma on jäänud kärntõvest karvutuks muutunud rebased, kes võivad nakkuse edasi anda õues olevale koerale teineteisega kokku puutumatagi.

Rõõmusaar ütles, et ta on haigusest rikutud kasukaga kanavargaid näinud alevi vahel lausa päise päeva ajal. Tõve leviku üks põhjusi on jahimeeste arvates see, et rebaste marutaudist jagusaamise järel vastava vaktsiiniga on rikutud looduse oma reeglid.

Kärntõppe haigestunud rebased kardavad külma ja niiskust ning võivad piineldes elada päris pikalt.

Samasuguse organiseeritud võitluse rebastega, nagu käsil Vändras, on korraldanud Kuressaare ja Viljandi.
 

Tagasi üles