Lõviliikumine elab edasi

Aukiri kiidab Aino Värbut LC Sauga seltsimaja rajamise eest. Kas järgmise diplomi toob Pärnumaa Lions-klubide liikmete arvu märgatav kasv? Foto: Urmas Luik

Aastal 1990 Lions Club Pärnu loomisega siinmail alguse saanud ja 1990ndail Eestis hoogsalt laienenud heategevuslik Lions-liikumine teeb praegu väidetavalt vähikäiku: kahaneb nii klubide kui klubiliikmete arv.

„Ära langes Halinga klubi, ka on igast klubist olude sunnil lahkujaid,” rääkis rahvusvahelise Lions-organisatsiooni (Lions Club International) Eesti piirkonna teise regiooni teise tsooni esimees Aino Värbu. „Eriti palju läks klubisid hingusele Ida-Virumaal, inimesed polnud enam finantsiliselt võimelised heategevuses kaasa lööma.”

Ehkki lõvide liikumises ei ole osalejate hulga kasvatamine eesmärk omaette, on see oluline faktor: esimehe kinnitusel tooks piirkonna klubide liikmete arvu kahanemine alla 1200 kaasa selle, et Eesti minetab võimaluse mehitada oma esindajaga Lions-klubide organisatsiooni juhatuse rahvusvahelise direktori ametikoht. See omakorda tähendaks ilmajäämist väljundist lõviliikumise kõige kõrgemale tasandile.

Rahvusvahelisi direktoreid on 33, neli–viis neist üldjuhul Euroopast. Lions-aastateks 2012–2014 on Eestile vastav ettepanek tehtud ja siinsed lõvid näevad ühenduse nii kõrgel kohal töötamas mõne aja eest piirkonda kubernerina juhtinud Kalle Elsterit. Seda näitas piirkonnas tehtud hääletamine.

Suured reservid

„Kuna siinkandis on kaetud vaid Pärnu, Häädemeeste, Sauga ja Paikuse, on eesmärk kandepinna laiendamine ja klubide ellukutsumine Kilingi-Nõmmes ehk Saarde vallas ja Vändra ning Tõstamaa piirkonnas,” sõnastas Värbu eesmärgi, mille täitmisele ta tsooni esimehena töötamise aastal eelkõige keskendub.

Midagi ebareaalset Värbu hinnangul seatud sihile jõudmises pole, liiati on tal abiks head seltsilised: Saardes Erli Aasamets, koolivend Häädemeeste keskkooli päevilt, Tõstamaal ja Vändras Pärnu rajooni laste ja noorte spordikooli ajast tuttavad Toomas Rõhu ja Valdur Ojala.

Värbu toonitas, et Lions-liikumisega näeb ta ühinemas eelkõige inimesi, kes teevad seda vabast tahtest ega pea iga päev viimast kui senti enne väljaandmist punaseks hõõruma.

“Ainult suurest tahtmisest on vähe, sest kulutusi on üksjagu,” märkis Värbu. „Kodunt ärakäimine on küll kord kuus, kui on klubiõhtu, aga noorele pereinimesele ta ilmselt ei sobi. Sobib eelkõige sellele, kes on juba keskeas, pole väga hõivatud ja mis peaasi: kellel on soov teha head.”

Värbu täpsustas, et lions’id ei kasuta heategevuseks isiklikke sääste ja valdavalt teenitakse heategevusele raha üritusi korraldades või muul moel tulu teenides. Ta lisas: „Andmisrõõm on suurim rõõm. Pealegi on see seltskond, kellega koos tehtud üritustel on võimalik kulutada oma energiat heategevusele.”

Põhjendamatu kurtmine

Heili Tõnisson, rahvusvahelise Lions-klubide organisatsiooni Eesti piirkonna sekretär aastail 2011–2012, nentis, et kurtmine piirkonnas liikumisse kaasatud inimeste arvu vähenemise üle pole päris põhjendatud: praeguse seisuga on Eesti 61 lõviklubis 1279 liiget. Peale nende tegutseb kuues Leo-klubis (rahvusvahelise Lions-klubide organisatsiooni 17–22aastasi liikmeid ühendav osa) 100 noort.

„Liikmelisus pole langenud kriitilise piirini, sest organisatsiooni tegevusaasta esimesel poolel liikmete arv tavaliselt langeb. Oleme analüüsinud liikumisi aastate kaupa ja teisel poolaastal liikmete hulk kasvab,” tõdes Tõnisson. „Paljudel klubidel on uued liikmekandidaadid olemas ja klubide loomisega tegelevad aktiivselt piirkonna juhid.”

Eesti piirkonna sekretäril oli heameel tõdeda, et 23aastane Eesti Lions-liikumine on pälvinud rahvusvahelise usalduse ja piirkond (D120) sai eelmisel kevadel õiguse esitada oma kandidaat nende kolme Euroopa esindaja hulgas, kes pretendeerivad LCI juhatusse rahvusvahelise direktori kohale.

„See on suur tunnustus aastate jooksul tehtule ja eriti tunnustus kõigile lions’itele, presidentidele, kuberneridele,” nentis Tõnisson.

Piirkonna esitatud kandidaat Kalle Elster on pälvinud heakskiidu liikumise Euroopa foorumilt, lõplik ametisse kinitamine leiab aset ühenduse rahvusvahelisel aastakongressil juunis Koreas Pusanis.


“Meie abistame”

Rahvusvahelise organisatsiooni Eesti piirkonna teise regiooni 2. tsoonis tegutseb seitse lõviklubi: LC Pärnu (Charter Night ehk asutamistseremoonia 17.03.1990), LC Sauga (19.03.1994), LC Häädemeeste (20.05.1995), LC Pärnu Koidula (27.01. 2001), LC Pärnu Strand (28.04.2001), LC Paikuse (11.05.2001) ja LC Pärnu Livonia (29.03.2008).

Esimene Lions-klubi asutati USAs Chicagos 7. juunil 1917. Eestisse jõudis liikumine 1989. aastal, kui 12. augustil sündisid LC Tallinn Eesti I ja LC Tallinn City.

Praegu on maailma suurimal heategevusorganisatsioonil ehk Lions-liikumisel 1,35 miljoni liiget, kes tegutsevad 206 riigis 46 000 klubis.

Poolteisesajas riigis loodud 5700 Leo-klubis teeb head 144 000 noort.

1954. aastal leidis liikumine endale moto „We serve” ehk “Meie abistame”.