Kohus vaeb juba aastaid, kas põllupidaja peab oma maal hävitatud puude eest hiigelsumma maksma

Niisugune nägi välja Vetsi kinnistu maarjakaasik, kui doktor Ivar Sibul käis 2013. aasta mais istandust inventee­rimas. Foto: Ivar Sibul

Kuigi Pärnu maakohus langetas juba paar aastat tagasi otsuse, pole siiski veel selge, kas põllumees tohtis maasse künda põlluharimist seganud noored kased, mis kas­vasid kahe tema viljapõllu vahel samuti talle kuuluval maatükil. Niisamuti pole veel teada, kas hagejal, kes oli kostja maale puud istutanud, on õigus kosmilisena näivale kahjusummale.

Tallinna ringkonnakohus on tühistanud Pärnu maakohtu tunamullu juunis langetatud otsuse ja saatnud tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Nagu selgitas Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Lusti, siis menetlus praegu käib. Uusi ­istungeid Rüütli tänava kohtu­majas ei peetud, kehtima jäi seal varem räägitu ja vaetu.

Lugu on võrdlemisi kurioosne ja erandlik. Vahest isegi juriidiline pähkel, sest kui kohtunik Heli Käpp tunamullu otsuse langetamise kuupäeva aina edasi lükkas, selgitas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu, et tegemist on keeruka vaidlusega. Kuna hagi laekus ­Pärnu maakohtusse 2016. aasta lõpus, arutatakse seda isevärki kaasust niisiis juba neljandat aastat.

Lühidalt kokku võttes lasi kohaliku suure põllumajandusettevõtte juht Kalmer Metsaoru oma maal kasvanud noored kased maasse künda, misjärel hakati tema käest oma kinnistul peremehetsemise eest nõudma ligemale 250 000 eurot. Raha hakkasid tahtma osaühing Total Services ja selle juhatuse liige Marko Langund, kes ühes abilistega oli Häädemeeste valla (toonane Tahkuranna) Leina küla Vetsi kinnistu kuuest hektarist neljale 6000 taime istutanud.

Total Services küsib kahjunõuet solidaarselt Metsaorult ja kahelt tema ettevõttelt, osaühingutelt Weiss ja Uulu Mõis.

Puude istutamiseks rentis Langund 2007. aastal maalapi selle eelmiselt omanikult, oma ammuselt sõbralt. Paar aastat hiljem ostis Metsaoru selle kinnistu. Jändrikud kõverate okstega väikesed puud kündsid malevla- sed tema tellimusel maasse 2013. aastal.

Väidetavalt oli Langundil maa eelmise omanikuga rendileping ja maksis talle 500 krooni aastas. Seda 2009. aastani, mil toimus müügitehing. Maa uuele omanikule ta renti ei maksnud. Nagu Langund kohtus märkis, ei esitanud too talle arvet.

Tuleb välja, et need argi­inimesele vahest isegi mõttetud puujäserikud on väga hinnalised. Või vähemalt suure potentsiaa­liga kümnete aastate pärast hinnaliseks saada. Välismaa väärispuiduettevõtjad olevat nõus maksma maarjakaskede puidu eest suisa hingehinda.

Metsa­oru lausus ajakirjanikule konkreetselt, et ta ei taha vaidlusest midagi rää­kida. “Minule pole see mingi koorem, see on Eesti riigi koorem – lollustega tegelda,” vastas maakonna suurimaid põllumajandusettevõtjaid vahetult ­enne telefonikõne lõppu talle esitatud küsimusele selle kohta, kas nii pikalt kestnud protsess on talle suur koorem.

Langund seevastu ­rõhutas, et protsess on kurnav ja kulukas.