Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/18/13159690t1had10.jpg)
Kihnu rahvamaja mõnusalt jahedasse saali kogunes tulipalaval kesknädalal kahe käe sõrmede jagu huvilisi, kuigi võis eeldada, et Liivi lahte tuulepargi püstitamise ja tuugenite all rannakarpide kasvatamise teema erutab enamat hulka kohalikke.
“Oh jumal, su suu läheb villi, kui sa need loengud kõik ära pead,” arvas Kaevandu Leili, kuulates arendaja, OÜ Tuuletraali juhatuse liikme Eero Saava põhjalikku seletust, miks ettevõte tahab ehitada kuni 75 tuugenit ja hakata nende all meres karpe kasvatama ja kuidas kogukond sellest kasu saab.
Karbikasvatuse aastasaak oleks kuni 50 000 tonni ning kasutegur merest liigse lämmastiku ja fosfori eemaldamine. Söödakarbid on plaanis töödelda jahuks, mida tarbiksid näiteks kanalad. Saava jutu järgi ei kasva meie kliimas karbid nii suureks, et need sobiksid toiduks.
Tõnni Kusti muretses, mis saab kaladest, kui kaablid merest läbi veetakse. “Mõni räim veel on, teie kaotate need ära ja valmis,” arvas Tõnni talu peremees.
Karbikasvatuse aastasaak oleks kuni 50 000 tonni.
“Pigem tahame vett puhastada, siis on vetikaid rohkem ja räimekoelmud muutuvad suuremaks,” vastas Saava.
Pärna Raigo kui noorema põlvkonna kihnlane küsis traalipüügi kohta, kui laht on tuugeneid täis tikitud. Saava selgitas, et tuugenid jäävad merepargis üksteisest paari-kolme kilomeetri kaugusele, traalipüügi ajutine katkemine tekib merepargi ehitamise ajal ja arendaja hüvitab kaluritele tekkinud pausi ning pakub neile võimalust investeerida karbikasvatusse.
Tuuletraali kavandatav meretuulepark jääb Kihnu ja Ruhnu saarest veerandsaja kilomeetri kaugusele ning kuidas silm neid labadega torne näeb, seda ilmestas Saava Kihnu rahvamaja taga platsil. Tõdemusega, et tuugenid jäävad Kihnust võttes loojangukaarde ehk läände.
Uue meretuulepargi büroo ja laokompleks on plaanis avada Saaremaal Kõiguste väikesadama lähedal, Kihnu alt aga jõuab elekter merekaablit pidi Virtsu alajaama. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku suurendamiseks on plaanis dubleeriv liitumine Kuramaaga Lätis.
Oma plaani rääkis Tuuletraal lahti ka Häädemeeste ja Lääneranna vallas ning pärast jaani kohtub Pärnu linna Tõstamaa osavallas. Ametliku asjaajamise pikk ring keskkonnamõjude hindamisest kuni avalikustamiste ja plaanile jah-sõna saamiseni ning investorite kaasamine võtab aastaid. Parima juhul saab mõte teoks selle kümnendi lõpus.
