Kolm Pärnumaa kaitseala jäävad riikliku kaitseta

VEP ehk vääriselupaik on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Foto: Anneli Palo

Valitsus arvas eile riikliku kaitse alt välja Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa, kuna seal ei leidu loodusväärtusi, mida oleks otstarbekas kaitsta kaitsealana. Edaspidi on seal väärtuste kaitse tagatud vääriselupaikadena.

Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets võeti kaitse alla enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja nende eeskirja ei ole uuendatud. Ekspertiiside tulemusel leiti, et nende alade riiklik kaitse ei ole vajalik ja on muid inimeste õigusi ja vabadusi vähem piiravaid tõhusaid meetmeid.

Veidi üle kahe hektari suurune Marjalaid asub Lääneranna vallas Nehatu külas ja kaitseala on moodustatud 1958. aastal.  Keskkonnaregistri kohaselt pole Marjalaiul kaitsealuseid liike leitud, samuti ei ole seal Natura elupaigatüüpe. Küll asub alal 1,82hekatrine vääriselupaik (VEP), mis kuulub märgalade metsade ning männikute ja männi-segametsade hulka. Kuna Marjalaid ja sellel asuv VEP paiknevad riigimaal, on metsakoosluse säilimine tagatud VEPina ja objekti veel riiklikult kaitsta pole otstarbekas.

24,7 hektari suurune Tõstamaa liigikaitseala asub Pärnu linnas Ermistu ja Pärakülas, olles kaitse alla võetud 1958. aastal merikotka elupaigana. Kaitsealal tehti 2017. aasta mais välitöid, et leida merikotka võimalik pesapaik ja keskkonnaregistri andmetel seal leiduva III kaitsekategooria seeneliigi taiga‑peenpooriku kasvukoht. Kumbagi liiki alal ei tuvastatud.

Merikotka pesa- ja elupaika ei ole varemgi registrisse kantud ja puudub info linnu pesitsuse kohta seal viimastel aastakümnetel. Kuna Tõstamaa liigikaitseala asub suures osas riigimaal ja väärtuslik osa on kaitstud VEPina, pole sedagi ala mõttekas riiklikult kaitsta.

Ekspertiiside tulemusel leiti, et nende alade riiklik kaitse ei ole vajalik ja alternatiivina on olemas muid inimeste õigusi ja vabadusi vähempiiravamaid ja samas ka tõhusamaid meetmeid.

Rannametsa jõe lammimets asub Saarde vallas Laiksaare külas ja on kaitse alla võetud 1991. aastal. Kaitseala hõlmab 0,38 hektarit: 0,36 hektarit on eraomandis, ülejäänud 0,02 hektarit jääb riigimaale. Metsamaa moodustab alast umbes 0,03 hektarit, ülejäänu on lage rohumaa.

Keskkonnaregistri kohaselt jäävad piirkonda kahe III kaitsekategooria puuliigi - künnapuu ja hariliku kikkapuu kasvukohad. Kaitsealale jääb osa VEPist, mille tüübiks on määratud laugjad jõgede ja järvede kaldad ning alamtüübiks laialehised metsad. Nagu Marjalaiu ja Tõstamaa liigikaitseala VEPile tagab Rannametsa jõe lammimetsale ulatuv VEP väärtuslike koosluste ja seal esinevate liikide kaitse.

Marjalaiu, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa kaitse alt välja arvamisega kaovad aladelt piiranguvööndi kaitsekorraga seotud piirangud ja edaspidi võib neid alasid majandada üldises korras.

Kaitse alt arvatakse välja 8,16 hektarit era- ja 18,96 hektarit riigimaad, seega laekub Häädemeeste, Lääneranna ja Saarde vallale ja Pärnu linnale mõningal määral rohkem maamaksu.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.