Kas jalad põhjas või on kriis alles alanud?

Jaan Pillesaar teenusmajanduse kojast hoiatab, et majanduskriis puudutab sügisel suuremat hulka ettevõtteid kui kevadel. Foto: Tairo Lutter

Just seda küsiti sel nädalal ümarlaual kolmelt Eesti majanduse eksperdilt, kel paluti hinnata riigi majanduse olukorda ja hakkamasaamist koroona­viirusest tingitud kriisis.

Eelkõige Eesti valitsuse toimetulekut kommenteerinud Eesti Panga endine president Ardo Hansson nimetas esimesena töötukassa tööturumeedet, mille kiiret toimimahakkamist ta kiitis. “Selle kaudu suudeti suunata raha täpselt sinna, kuhu vaja oli,” ütles Hansson. Tema hinnangul ei olnud kokkuvõttes tegemist ülikalli abinõuga ja olulisem on, et see pakkus tuge ettevõtjatele ja andis inimestele raha, kui seda enim vajati.

Teise tähtsa ja hea näitena tõi Hansson maksuameti mõistva ja paindliku suhtumise. Mis aga tema ­sõnutsi ei käivitunud nii nagu tarvis, on palju lahatud KredExi toetusabinõu ettevõtetele.

Eesti Panga analüütikut Kaspar Oja üllatas tõsiasi, et meie kaubandus­sektor on sedavõrd kiiresti koroonakriisi järel taastunud. Loomulikult ­esineb mõningaid erisusi kaupluste vahel, kuid võrdluses teiste Euroopa riikidega ei läinud Eesti kaubandusel väga halvasti. “Majanduse üldine taastu­mine ei pruugi nii kiire tulla, kui oli kaubanduse taastumine,” hoiatas Oja ja vastas küsimusele, kas jalad põhjas või on kriis alles alguses, niimoodi: “Kui maailmas suurt teist viiruslainet ei tule, jäi põhi aprilli-maisse.”

Ojale oponeeris majanduse käekäiku ennustades Eesti ühe suurema IT-ettevõtte Helmes ja teenusmajanduse koja juhatuse esimees Jaan Pillesaar. “Majanduskriis läheb sügiseks laiaks,” sõnas Pillesaar, pidades silmas seda, et kriis puudutab siis tunduvalt enam ettevõtteid kui kevadel. Tema selgituse kohaselt saabub just lehtede langemise ajaks olukord, kus riigi toetusmeetmed ettevõtetele on otsa saanud või hakkavad lõppema, firmade ja era­isikute rahavarud samuti otsakorral. “Kui ettevõtetel on raske ja nad ei saa pangast laenu, ei suudeta üksteisele arveid tasuda ja tuleb tavaline kriis, mis põhiliselt seisneb selles, et raha lõpeb otsa.”

Majanduse üldine taastumine ei pruugi nii kiire tulla, kui oli kaubanduse taastumine.

Kaspar Oja

Hansson nimetas ohumärgina valitsuse plaani varem planeeritud kahe miljardi eurose abipaketi asemel viie miljardi üle arutlemist. “Mulle ei meeldi, et me võtame vastu selle laenu ja ­alles siis hakkame vaatama, mida me sellega edasi teeme,” põhjendas ta ja lisas, et Eesti vajab kindlasti plaani, kuidas kriisieelsele tasemele tagasi jõuda.

Oja juhtis tähelepanu, et praegu on keeruline öelda, kas kogu majandus taastub korraga või toimub kriisist väljatulek eri sektoritel eri ajal ja moel. Siiski ei hakanud majandus Oja sõnutsi jahtuma pelgalt koroonakriisi mõjude tuules, vaid sai vaikselt alguse juba möödunud aasta neljandas kvartalis.

Kui rääkida aga pikas vaates ehk euroopalike sotsiaalriikide, nende seas Eesti ülalpidamisest 30–50 aasta pärast, ei ole see Pillesaare sõnutsi kestlik. “Riik jagab töötajate kogutud maksud laiali haigekassale, haiglatele, kooliharidusele, aga see süsteem tulevikus ei toimi enam,” nentis ta. Sestap pakkus ta, et Eesti võiks siinkohal näidata eeskuju ja lasta edaspidi inimestel otsustada, milliseid teenuseid nad soovivad riigilt osta.

Küsimusele, millise tasuta riigiteenuse ta esimesena tasuliseks muudaks, vastas Pillesaar, et kõrghariduse. Ta usub, et need, kes õppemaksuks laenu vajavad, saaks seda pangast. Teisalt võimaldaks muudatus ülikoolides õppejõudude kunstlikult madalal tasemel hoitud palga surve alt vabastada. Järk-järgult võiks teisigi praegu nii-öelda ­tasuta riigiteenuseid erakätesse anda ja seeläbi inimeste maksukoormust langetada.