Rannapealinna rannad saastuvad, põhjus on seni teadmata

Pärnu rannaniitudel on paarsada veist, kes siin juba ligemale viimased kümme aastat suure hoolega roogu nosinud. Foto: Mailiis Ollino

Suvepealinna meluga kuuluvad kokku plaažil peesitamine ja meres suplemine, samal ajal on kolme Pärnu ranna vee kvaliteet viimastel aastatel kehvemaks muutunud. Raeküla randa ähvardab koguni sulgemine.

Alles hiljuti andis terviseamet (TA) soovituse hoiduda Vana-Pärnu rannas ujumast: sealse suplusvee proovidest avastati sooleenterokokke lubatust kolm korda enam. Mõni nädal varem ületas sama ranna vees normi soolekepikeste ehk kolibakterite hulk. Lubatud 1000 asemel oli neid 100 milliliitris vees 4000.

Aga nii juhtus ju üks kord ja peagi olid proovid jälle normis? Paraku pole see kaduv probleem. Pärnus on suplusvee kvaliteediga muret olnud üsna palju. Tutvunud Euroopa terviseameti statistikaga, võib tekkida lausa tunne, et viimase kümne aastaga on vee kvaliteet Mai, Vana-Pärnu ja Raeküla rannas järjepidevalt halvenenud.

Reostuse allikaid võib olla ­mitu. Samal ajal pole suplejate arv Pärnu randades teadaolevalt järsult tõusnud. Laevadelt merre lastav vesi ei ole üldjuhul suur mõjutaja. Äkki võib tegu olla reoveega, mis maismaalt merre voolab? “Pigem ei,” ütleb Pärnu keskkonna ja heakorra peaspetsialist Marve Virunurm, viidates sel aastal Rae­küla randa jooksvatest kraavidest võetud veeproovidele – need olid normis.

Alles jäävad muud reostus­allikad, sealhulgas kariloomakasvatus rannikul, kus fekaalbakterid satuvad rannikumerre sademeveega, tõusu-mõõna ja pudulojuste veeskäimisega.

Pärnu rannaniitudel patseerivad tõepoolest kariloomad, kokku lausa paarsada veist, kes siin juba ligemale viimased kümme aastat hoolega roostikku nosinud. Veised on äärmiselt tõhus vahend, hoidmaks rannaniidud puhtana.