Pärnumaal tohib tänavu küttida viis karu

Algaval jahihooajal tohib Pärnumaal küttida viis karu.

FOTO: Leo Eensoo

Keskkonnaamet lubab homme algaval karujahihooajal küttida esialgu 87 pruunkaru ehk paarikümne isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Pärnumaa jäägritel on tänavu lubatud lasta viis looma, mullu kütiti siinmail neli metsaotti.

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini ja selle peaeesmärk on vältida karude tekitatud kahju, vähendades mesikäppades üldist arvukust ja küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Keskkonnaameti teatel aitavad küttimise kõrval kiskjakahju ära hoida sobivad ennetusmeetmed.

Samamoodi kui mullu jagatakse tänavu karude küttimise load välja kahes osas. „Kuue isendi küttimisloa jätsime reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,” sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karuküttimisluba.

Eestis elab läinud aasta sügise seisuga ligemale 900 karu. Mõni aasta varem on neid olnud vähem, umbes 700 isendit. Seega saab keskkonnaameti teatel karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti see siiski erineb.

Viimasel paaril aastal sagenenud karu tekitatud kahjustused, peamiselt on otid rüüstanud mesitarusid, harvem murdnud või vigastanud põllumajandusloomi ja lõhkunud silopalle.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande andmetel on Pärnumaal karud pahandust teinud varasemast rohkem. 2019. aastal rüüstasid metsaotid 37 taru. Aasta varem 26 ja 2017. aastal 19.

Keskkonnaamet rõhutab, et karu põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest.

Kõige mõjusam viis karud tarudest eemale hoida on paigaldada mesila ümber elektrikarjus. Maja lähedusse paigaldatud tarusid ründavad mesikäpad samuti märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet hüvitab kuni poole kiskjatõrjeaia maksumusest.

Tagasi üles