Galerii ⟩ 30 aastat Sütevakat: koolipere liugles peol mälestuste lainel

“Enamasti pööratakse sellised imelikud kiiksud, mis [meie] inimestel on, väärtuseks. See annab juurde ja rikastab. See kõik tekitab mingi tohutu meie-tunde,” lausus Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets eile pärastlõunal, kui tervitas Ammende villas kooli aumärgi omanikke, sõpru, kunagisi õpetajaid ja kutsutud külalisi, juhatades sisse kooli 30 aasta juubeli pidustused.

Taasiseseisva Eesti esimese erakooli pikaaegse direktori arvates pole tähtsad paberile kribatud ametlikud sõnad, vaid inimesed ja suhted: need, kes teevad majast kodu, ja läbikäimine, mis on lugupidav ja hooliv. Päeva esimeses kõnes tõdes ta, et Sütevakas on mõlemad olemas. Just nende väärtuste peale ehitatakse direktori meelest tulemused ja kõik muu, mis särab väljapoole. 

Juubeli eel istusime direktoriga tema kabinetis. Küsimuse peale, millised hetked meenuvad viimasest 20 aastast kõige eredamana, jäi koolijuht mõttesse. Sest head on palju. “Kool on ammendamatu rõõmuallikas. /.../ Ma ei väsi sellest kunagi ära. Suur positiivsete emotsioonide hulk hoiab siin. Võiks mujale minna, aga ei taha,” mõtiskles Laanemets. Püüdes sõnadega väljendada hetki, mis istuvad mälus kui pildid fotoalbumis. Pisar silmis, meenus üks. 10. klassi õppur, 16aastane Keithy Vaske sattus 2016. aastal raskesse liiklusõnnetusse, mistõttu ei saanud ta pikalt hingata, istuda, liikuda ega naeratada. “Oma klassiga gümnaasiumi lõpetamine sai talle peaeesmärgiks. Ma imetlen Keithy visadust, aga ka õpetajate ja Keithy pere ning sõprade toetust. Lõputunnistuse saamine oli suur hetk talle ja kõigile saalis ja laval viibinutele, kes teda seistes aplausiga tunnustasid,” meenutas direktor.