Metallitööstustes leiti hulganisti tööohutusnõuete rikkumisi

Pea kõigis ettevõtetes oli tööandja varustanud töötajad isikukaitsevahenditega, kuid mitmes ettevõttes töötajad ei kasutanud neid. Foto: Marko Saarm

Tööinspektsioon korraldas hiljuti sihtkontrolli üle riigi 75 ettevõttes, mis toodavad metalltooteid. Neis avastati ligemale 400 rikkumist. Pärnumaal uuriti kahte firmat.

Sihtkontrolli käigus uurisid tööinspektorid, kas töövahendid on korras ja kasutatakse isikukaitsevahendeid ning kas töökeskkonna riskianalüüsid vastavad tegelikule olukorrale. Seekord käidi Harju-, Ida-Viru-, Järva-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaa ettevõtetes.

Esmalt kontrollisid inspektorid töövahendite kaitsekatete ja hädaseiskamise seadiste olemasolu. Pea poolel vaatlusalustest ettevõtetest olid rikkumised seotud sellega, et puudus kaitsepiire või -seadis, mis aitab vältida ohtlikku kokkupuudet töövahendi liikuva osaga.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soone sõnul olid kaitsekatted kas teadlikult eemaldatud, purunenud või osale vanematele töövahenditele ei olnud tootja kaitsekatteid ette näinud. “Kaitsepiirde või -seadise eemaldamise põhjenduseks toodi, et need segavad teatud tööoperatsioone või neid ei ole üldse vaja,” märkis ta.

“Samal ajal näitavad tööinspektorite kogemused, et tavaliselt segab kaitsekate nende tööde tegemist, mida selle seadmega üldse tegema ei pea või isegi teha ei tohi. Kaitsed on tootja paigaldanud eesmärgiga tagada töötegijate ohutus ning omavoliliselt neid eemaldada on kuritegelik,” lisas Soon. Probleemsemate töövahendite sekka kuulusid puurpingid, käiad, treipingid, lintlihvijad, lintsaed ja ketaslõikurid. Puudusi esines ka tõsteseadmete puhul.

Veel uuriti liikumisteede vastavust ohutusnõuetele. Ligemale poolel kontrollitud ettevõtetest oli probleeme ohualade märgistamisega. Samuti olid liikumisteedel takistused, nagu näiteks ladustatud toormaterjal, valmistoodang või jäätmed.

Isikukaitsevahendite kasutamise kontrolli käigus selgus, et pea kõigis firmades oli tööandja varustanud töötajad isikukaitsevahenditega, kuid mitmes ettevõttes ei olnud töötaja neid kasutanud. Samuti kontrolliti silmaduši olemasolu, sest metalltooteid tootvates ettevõtetes võib silma sattuda nii võõrkeha – näiteks puurimisel, teritamisel või treimisel – kui kemikaal. 17 protsendil kontrollitud ettevõtetest puudusid silmadušid.

Riskianalüüsid olid vaatlusalustes ettevõtetes valdavalt siiski olemas.

Sihtkontrolli tulemusena registreerisid inspektorid Eestis kokku 375 rikkumist ja 200 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Pärnu maakonnas kontrollitud kahes ettevõttes tuvastati seitse rikkumist: ettekirjutus tehti neist kahe puhul, teised probleemid aga kõrvaldati kohe.

Riskiga valdkond

Metallitööstus on suurima tööõnnetuste arvuga valdkond Eestis. Eelmisel aastal juhtus metalltoodete tootmisel 490 tööõnnetust, millest 116 olid rasked, 373 kerged ja üks lõppes kahjuks töötaja surmaga. Statistika kohaselt juhtub enim tööõnnetusi, kui kaob kontroll masina või seadme üle. Õnnetuste põhjuste seas teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.