Riskinõustaja: Investeerimine ei ole raha musta auku panek

SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo usub, et finantsvabadus kui eesmärk on investeerima asudes hea siht. Foto: Erakogu

Säästmisharjumus on osal inimestel juba lapsepõlvest, kui sai hoiupõrsasse raha kogutud. Ent üha enam räägitakse investeerimisest ja selle vajalikkusest. SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo nendib, et investeerimine ei tähenda raha musta auku panemist, vaid võib tagada rahuliku pensionipõlve. Ent enne investeerimist on siiski vaja säästupuhvrit, et investeeringud ei tuleks söögiraha arvelt. Samuti tuleb meeles pidada, et kõige kindlamgi tehing võib lõppeda rahakaotusega.

Kas nõustute väitega, et iga inimene peaks investeerima?

Jah. Mõnikord arvatakse, et investeerimine on raha kuskile musta auku panek, aga nii see ei ole.

Ent enne investeerimisega alustamist on vaja esmalt luua endale rahaline puhver. Väga oluline on mõista, et õigesti investeerimine aitab hoida rahaväärtust ajas ja isegi seda kasvatada, kuid ükski investeering ei ole täielikult kaitstud kadude eest. Investeerimine on tegevus, mis vajab lisateadmisi ja pidevat tähelepanu, puhtalt sooviga investeerida ei saavuta selles valdkonnas edu.

Kui suur see säästupuhver olema peaks?

Öeldakse, et igal inimesel võiks olla säästetud kolme kuu kuni poole aasta möödapäästmatute kulude katteks vajalik summa, aga omast kogemusest ütlen, et selle harjumuse tekitamine on algul keeruline. Kuid kuna investeerimine on ikkagi riskantne tegevus, kaitseb säästupuhver teid selle eest, et kõige ebasobivamal ajal tekiks surve oma investeeringuid maha müüa. Millal me ikka lisaraha vajame? Eelkõige majanduslikult keerulisematel aegadel, kui turg on põhjas ja vara väärtus madal. Juhul kui täpselt sellisel perioodil on vaja sundmüüa, võib vara märkimisväärselt väärtust kaotada. Ka kõige kindlamate investeeringute puhul on teatud tõenäosus raha kaotada. See raha, mida investeeritakse, ei tohiks olla see, mille eest tasutakse arveid või ostetakse süüa.