RMK katsetab Maimas uudset soo taastamise viisi

Turbasambla laotamine Maima jääksoos. Foto: Ants Animägi

RMK (riigimetsa majandamise keskus) koostöös Tartu ülikooliga katsetab soo taastamisel mehhaniseeritud turbasammalde külvi. Tegu on uudse taastamisviisiga, mida varem pole Eestis rakendatud. Üks katsealasid on Maima endine turbakaevandusala Põhja-Pärnumaa vallas.

“Varem on Eestis turbasamblakülvi katsetatud käsitsi väikestel proovialadel. Kanada eeskujul katsetame Eestis esimest korda soodele iseloomuliku turbasamblavaiba taastumise kiirendamiseks turbasambla mehhaniseeritud külvi, mis tähendab, et kämblasuurused turbasambla fragmendid laotatakse masinaga ühtlaselt maapinnale ja kaetakse niiskuse hoidmiseks põhuga. Seejärel tõstetakse alal veetase turbasammalde kasvamiseks piisavale kõrgusele,” selgitas RMK looduskaitseosakonna spetsialist Ants Animägi.

RMK teatel on Eestis 9000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid, mis on taimestikuta ja äärmiselt tuleohtlikud kuivad alad, justkui pruunid kõrbed. Selleks et endistel turbakaevandusaladel käivituksid looduslikud taastumisprotsessid, katsetabki RMK koos teadlastega nende taastamisel eri meetodeid.

Metoodikate edukuse katsetamiseks on Maima jääksoo jagatud 15 alaks: 12 alal proovitakse eri taastamisviise ja kolm on jäetud kontrollaladeks, kus taastamistöid ei tehta. Nii saadakse infot, mille najal tulevikus soode taastamise metoodika valikul teadlikumaid otsuseid teha.

Animäe sõnade kohaselt on jääksoode taastamine oluline mitmel põhjusel. “Veetaseme tõstmisel likvideeritakse ülisuur tuleoht. Teisalt on sood tohutut hulka süsinikku salvestavad ökosüsteemid, kuid alandatud veetasemega ja taimestikuta turbakaevandusaladelt eraldub igal aastal üle kaks tonni süsinikku hektari kohta, mis kiirendab kliima soojenemist,” rääkis Animägi. “Taastamistööde järel hakkavad sood jälle süsinikku siduma, kuna luuakse soodsad tingimused turba tekkeks ning soodele tüüpilise elustiku taastumiseks. Peale selle on sood on elupaik Euroopas haruldastele taime- ja loomaliikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale.”

Maima jääksoo taastamistööd teeb RMK korraldatud hanke võitnud Tekamer OÜ (kokku 70 hektaril). Taastamistöö projekti koostas Inseneribüroo Steiger OÜ. Töid rahastab 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.