Pärnumaa metsaotid võivad kergemalt hingata

Pärnumaa jäägrid on karulaskmisloa selleks hooajaks realiseerinud. Foto: Eero Vabamägi

Eestis on 24. septembri seisuga kütitud 80 metsaotti. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu järgi võib neid lasta 87. Pärnumaale anti viie mesikäpa laskmisluba, kõik viis luba on kasutatud.

Enim metsaotte on kütitud Lääne-Virumaal, kus maha on notitud 16 looma, Jõgevamaal on lastud 15 ning Tartu- ja Ida-Virumaal kummaski üheksa. Küttimismahu on peale Pärnumaa täitnud Ida-Viru-, Harju-, Tartu-, Rapla- ja Valgamaa jahimehed.

Keskkonnaameti tänavune küttimismaht suurenes läinud hooajaga võrreldes paarikümne isendi võrra. Pärnumaa jäägrid lasid mullu neli metsaotti.

Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karukahjustuste piirkonnas, vältimaks kahjustusi.

Eestis elab möödunud sügise seisuga pea 900 karu. Veel paari aasta eest loendati metsaisandaid umbes 700. Keskkonnaameti teatel saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti see siiski erineb.

Viimasel paaril aastal on sagenenud karukahjustused. Peamiselt on mõmmikud rüüstanud mesitarusid, harvem murdnud või vigastanud põllumajandusloomi ja lõhkunud silopalle.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande andmetel on Pärnumaal karude pahanduste arv tõusuteel. 2019. aastal rüüstasid metsaotid 37 taru. Aasta varem 26 ja 2017. aastal 19.

Keskkonnaamet rõhutab, et karukahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusabinõude kasutamisest. Tõhusaim viis karusid tarudest eemal hoida on paigaldada mesila ümber elektrikarjus. Maja lähedusse paigaldatud tarusidki ründavad mesikäpad märksa harvemini. Keskkonnaamet hüvitab kuni poole kiskjatõrjeaia hinnast.