Vanim metskond raiuti raamatusse

Raamatu “Tihemetsa metskond ­läbi sajandi” autor Toivo Meikar jagas Kilingi-Nõmmes ­autogramme ­neile, kes osalesid metskonna 100. aastapäeva üri­tusel. Foto: Silvia Paluoja

Ajaloolane ja metsandustege­lane Toivo Meikar kirjutas entsüklopeedilise sisuga raamatu “Tihemetsa metskond läbi sajandi”, mille esitlus toimus hiljuti Kilingi-Nõmme klubis.

“Selle raamatu kirjutamine oli minu jaoks suur rõõm, tekkis uudsuse moment. Avastasin, et Tihemetsa kuulus juba mõisaajal Eesti eesrindlikumate mõisate hulka, kus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses rajatud ­metsa kuivendussüsteem toimis nii, et naljakas on lugeda vabariigiaegseid ja nõukogude aja esimesi metsakorralduskavasid, kus öeldakse, et metsakuivenduse järgi puudub vajadus, kuna toimib kuivendussüsteem.”

See on vaid seik 136-leheküljelisest kaartide, fotode ja tabe­litega tekstitihedast raamatust, kuigi autor nentis, et mõisaaegse ja nõukogude perioodi metskonnagi kohta on arhiivides materjali katkendlikult. Ja kinnitas, et Eestis ei ole just ­palju ühe mõisa baasil moodustatud metskondi, mis alustas Voltveti maadel Kärsu mõisas tegevust 1. mail 1920. Voltveti/Tihemetsa metskond oli nii suur, et sellest jätkus ühe metskonna baasiks ja ligemale 2000 hektarit lisati riigi teistele metskondadele. Viis aastat hiljem, 1925. aastal, hakkas mõisahäärberis tööle Voltveti metsakool, hilisem Tihemetsa tehnikum.