VAATLUS ⟩ Eesti keel ei saa olla raske, seda räägivad ju lapsedki!

Leili Sägi rõhutas, et keelekohvikus ei õpita grammatikat ega reegleid. Foto: Mailiis Ollino

Singapuri ärimees Sonny Aswani on Eestiga seotud olnud aastakümneid. Kuigi siin tuntakse teda ennekõike Kehra paberivabriku omaniku ja kinnisvaraarendajana, on tema pereettevõttel Tolram ülemaailmne haare. Sel nädalal Äriplaani-nimelisel konverentsil rääkis Aswani nalja seoses oma eesti keele õpingutega. Kui õpetaja uuris, miks ärimees pole varem eesti keelt õppima asunud, kurtis Aswani, et see on ju nii raske. Õpetaja polnud aga suu peale kukkunud ja vastas seepeale: “Kuidas raske? Vaata, isegi väikesed lapsed suudavad seda rääkida.”

Eesti keel pääseb keeruliste keelte edetabelites sageli esiviisikusse. Raskeks peetakse meie 14 käänet. Segadust tekitavad täpitähedki. Siiski on paljud võtnud vaevaks meie kauni keele omandada.

Ent seda saab teha ka muudmoodi kui istuda vaikselt koolipingis ja kirjutada üles õpetaja jagatud tarkuseteri.

Nimelt toimuvad mitmes Eesti linnas, sealhulgas Pärnus, Euroopa sotsiaalfondi (ESF) rahastatud projekti raames eesti keele kohvikud, kus oluline on ainult rääkida.

Ühel argiõhtul koguneski Tammsaare kooli eesti keelt praktiseerima seitse eri taustaga ja eas inimest.

Käisin isegi kohapeal, et näha, kuidas teise emakeelega inimestele õpetatakse üht maailma raskeimatest keeltest. Seal olles selgus, et kuigi tund toimus klassiruumis, ei olnud tunni andja õpetaja rollis, vaid tema andis jututeemad kätte ja hoidis pigem tagaplaanile.