Tihemetsa metskond astub ühte jalga metsanduse õppijatega

Tihemetsa metsandusõpilased käisid praktikal Norras kutseõpet andvas koolis. Foto: Värdi Soomann

Luua metsanduskooli Tihemetsa metskond on veidi alla aasta vanem maaülikooli Järvselja õppe- ja katse­metskonnast, mis võib oma aega arvata 13. aprillist 1921. Tihemetsas algab ajaarvamine 1. maist 1920 ja metskonna kontor on jäänud Kärsu külla majja, mis ehitati Voltveti mõisa metsahärrale 1885. aastal.

Märkimist väärib, et Eesti vanimat metskonda juhib seitsmendat aastakümmet Lille suguvõsa, sest Väino Lill jätkab isa, ühe teenekama fenoloogi Vassili Lille tööd ning on olnud ühiskondlike muutuste keerises nagu tema 1949. aasta septembrist ametisse kinnitatud isagi.

“Nii minu isa kui ka minu ­põhimõte on majandada metsa südamega, et seda saaks pärandada tulevastele põlvedele. Metsa kasvatamine on pikk protsess ja meie vead kanduvad üle järgnevatele põlvkondadele. ­Seda ei tohi me lubada ja metsa ei ­tohi vaadata üksnes rahaallikana,” kinnitab 22aastaselt metsaülemaks saanud Väino Lill. “Isa ajal oli metskonnas üldlevinud põhimõte, et enamik lageraielanke ­tuli kultiveerida okaspuudega, kuid see põhimõte on veidi muutunud. Kõiki lanke pole vaja ilmtingimata kultiveerida, vaid tuleb kaasa aidata looduslike uuen­duste saamisele, seda peamiselt lehtpuuenamusega lankidel.”

Tihemetsa metskonna 5531 hektarist on metsamaad veidi ­vähem ehk 5127 hektarit, millest männikuid on 42, kuusikuid 28 ja kaasikuid 22 protsenti.