Pea 80 protsenti eestimaalastest käis mullu arsti juures, kuid vaid pool jäi arstiabi kättesaadavusega rahule, samal ajal otsustas suur osa inimestest hoopis senisest tervislikumate eluviiside kasuks.
Mehed joovad vähem, naised söövad tervislikumalt
20. jaanuar 2012, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Saar Poll uuringust “Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011” tuli välja, et meie arstiabi kvaliteeti peab heaks 72 protsenti elanikest, kuid selle kättesaadavust nimetas heaks 51 ja halvaks 46 protsenti elanikest.
Enam-vähem pooleks jagunesid arvamused nendeltki, kes hindasid oma tervist heaks või siis keskmiseks ja halvaks. Koguni 39 protsendil on mõni pikaajaline haigus.
Peaaegu pool vastanutest muutis aasta jooksul oma eluviise tervislikumaks. Kõige sagedamini hakati tervislikumalt sööma ja end rohkem liigutama, samuti nimetati alkoholi tarbimise vähendamist ja suitsetamisest loobumist.
Kui naised on pigem muutnud oma toitumist ja hakanud sportima, siis mehed on oma sõnutsi vähem jooma hakanud ja suitsetamisest loobunud.
Suured mured
Konkurentsitult häirivad elanikke praeguses tervishoiukorralduses kõige enam pikad järjekorrad, eriti eriarstile pääsemisel.
Küsitlusele vastanud kommenteerisid: “Järjekorrad on pikad. Enne võib ära surra, kui arsti juurde saad”; “Perearst ei saada eriarsti juurde. Kui sinna lõpuks pääsed, siis küsitakse: kus siiani olite?”; “Maal elavad inimesed peavad käima ravimite järel suuremates asulates, mis asuvad mitmekümne kilomeetri kaugusel. Rohu hinnale lisandub sõidukulu.”
Pärnu puhul toodi eraldi välja, et siit on lahkunud palju häid arste ja õdesid.
Hambaravis oli levinuim probleem teenuse kõrge hind. “Pidin laskma hamba välja tõmmata, kuna polnud raha pikaajaliseks raviks,” kostis üks vastanuist.
Eriarstile järjekorrad
Nagu öeldud, on enamik inimestest viimase aasta jooksul pidanud pöörduma mõne arsti, üldjuhul perearsti poole. Oma peretohtriga ollakse valdavalt rahul, aga silma torkas, et maainimesed on perearstisüsteemiga linlastest rohkem rahul.
Kõige sagedamini käivad perearsti vastuvõtul 60–74aastased, samuti 30–39aastased, kes tihti satuvad sinna hoopis oma laste tervisemuredega.
Eriarsti on aasta jooksul külastanud 46 protsenti elanikest, neist kolmandik pääses vastuvõtule nädala jooksul, aga 14 protsenti pidi üle kahe kuu ootama. Selgus, et suurte linnade, sealhulgas Pärnu elanikel on raskem saada soovitud vastuvõtuaega.
Seoses eriarstidega tõusis esile kingituste teema. Enamik küsitlusele vastanuist ei ole küll pidanud arstile pääsemiseks mitteametlikku tasu maksma, tutvusi kasutama või kingitusi tegema, aga siiski tuli arsti juurde või uuringule pääsemiseks tutvused mängu panna kümnel protsendil vastanuist.
Mitteametlikku tasu maksnud ja kingitusi teinute protsent jäi alla kümne. Seda oli vaja teha günekoloogi, ortopeedi, kirurgi, neuroloogi ja veel mõne spetsialisti jutule pääsemiseks.
Ravimid kallid
Retseptiravimeid on aasta jooksul ostnud 62 protsenti elanikest. Need, kes viimasel ajal olid kasutanud digiretsepti, jäid teenusega igati rahule.
Ravimite väljakirjutamisel nimetati probleemiks, et arst ei küsi, kas ravimi väljaostmine on inimesele jõukohane, ega informeeri, kas ravimi asendamine mõne teisega on lubatud.
Arsti määratud retseptiravimi on apteegist ostmata jätnud kolmandik elanikest. Nagu eelmisel aastal oli tihti põhjus rahapuudus, ent mõni inimene ei pidanud ravimit vajalikuks.
Viimati apteegist retseptiravimit ostes sai soodsaima hinnaga rohtu valida kolmandik elanikest. See võimalus puudus 16 protsendil, ülejäänud kas ei soovinudki odavamat või ei osanud seda küsida.
Kes valis retseptiravimit hinna järgi, eelistas enamasti soodsaima hinnaga ravimit.
Ootamatu tõbi
Kõigilt vastajailt küsiti, kuidas nad toimiksid ootamatu terviseprobleemi korral. Selgus, et tööpäeviti 8–17 tekkiva häda puhul eelistatakse omal käel hakkama saada. Kes aga arstilt abi loodaks, helistab esmalt perearstile (27 protsenti) või kutsub kiirabi (11).
Seevastu õhtu- ja öötundidel või nädalavahetusel kutsuks 40 protsenti esmalt koju kiirabi ja 34 üritaks omal jõul hakkama saada ja 11 protsenti läheks ise haigla erakorralise meditsiini osakonda. Keskmisest aktiivsemad kiirabiteenuse kasutajad on nii öisel kui päevasel ajal üle 50aastased.
Üle poolel küsitletutest on aasta jooksul esinenud terviseprobleem, millega nad jätsid arsti poole pöördumata, ka halvema tervisliku seisundiga inimesed jätavad sageli arsti juurde minemata. Oma tervist heaks hinnanud vastanuist on seda ette tulnud 44 protsendil, halva tervisega inimestest aga 70 protsendil.
Arstile jäeti helistamata ja minemata, sest haigusega saadi ise hakkama või takistasid tohtri vastuvõtule minekut ajapuudus ja pikad järjekorrad.