Metsakutsude küttimismaht kasvas uueks jahihooajaks poole võrra
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
29. oktoober 2020, 19:15
/nginx/o/2020/10/29/13443444t1h3747.jpg)
Keskkonnaamet kinnitas neli kuud kestva hundi esmaseks küttimismahuks 140 looma. Pärnumaal ja Pärnu-Rapla jahipiirkonnas tohib lasta 31 isendit ehk poole rohkem kui mullu.
Novembrist veebruari lõpuni kestva jahi eesmärk on ohjata hundi arvukust ja selle kaudu vähendada ja ennetada kiskjakahju.
Keskkonnaamet märkis, et esmane küttimismaht – 140 isendit – on võrreldes eelmiste aastatega palju suurem. Selle põhjus on hundi arvukuse märkimisväärne suurenemine. Viimased kaks talve on olnud üsna lumevaesed ja selle tõttu on hunte olnud raskem jälitada ja tabada. Seetõttu ei suudetud mullu kogu limiiti täita.
Küttimismaht kehtestatakse ohjamisalade põhiselt, kusjuures viie ala suhtes (Hiiu, Saare, Pärnu-Viljandi, Tartu-Jõgeva ja Põhja-Läänemaa) esimeses osas limiiti ei seata.
Aluseks võttis amet keskkonnaagentuuri esitatud ettepanekud ja kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta.
“Hundil läheb Eestis hästi, toitu tal metsas piisab ja kärntõbi ei ole väga suur probleem,” lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Praeguste vaatlusandmete põhjal on Eestis kindlalt teada 22 hundipesakonda, hinnanguliselt on neid siin mail kuni 32. Eesmärk on tagada Mandri-Eestis 20 pesakonda, et populatsioon jaotuks ühtlaselt hundile sobivate elupaikade vahel. {image_embed}215713{ /image_embed}
Rakko täpsustas, et praegu koostatakse uut suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava järgmiseks kümneks aastaks.
Sel aastal on keskkonnaametile teatatud 237st hundi põhjustatud kahjujuhtumist, enim on neid laekunud Harju, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnast. Kui mullu murdsid soed 477 lammast, siis tänavu on neid hundijahi alguseks hukkunud 933, neist 405 Raplamaal. Peale selle on hallivatimehed tänavu murdnud tosin veist, viis kitse ja 30 koera. Seetõttu lubatakse enim hunte küttida Järva (20), Harju (14), Pärnu-Rapla (15) ja Lääne-Viru (15) ohjamisalal.
Küttimismahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem edastavad jahimehed vaatlusandmeid, seda paremini saab hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ja sellest johtuvalt jooksvalt lisaküttimismahtu määrata.
“Oluline on kiskjakahjust keskkonnaametile teada anda, sest nii saab vajadusel küttimist juba konkreetsemalt suunata,” toonitas keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Möödunud jahihooajal tohtis Eestis lasta 87 hunti. Nendest kütiti 64 hunti. Tänavu on enne jahiaja algust välja antud 16 eriluba Harju-, Rapla- ja Põlvamaal. Nendest on seni realiseeritud üks luba Harju maakonnas.