Reovee seireuuring ei näita Pärnus koroonaviiruse levikut
4. november 2020, 16:22
Tartu ülikool ja terviseamet tutvustasid eile valitsuse liikmetele reoveepõhist seireuuringut, millega otsitakse koroonaviirust iga nädal 20 regulaarsest ja 28 pistelisest proovivõtukohast üle Eesti.
Proove kogutakse kõigis maakonnakeskustes ja suuremates linnades, seega Pärnuski. Terviseameti pressiesindaja Simmo Saare teatel on suvepealinna piirkond “roheline” ehk siis praegu peaks kõik korras olema.
Terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnade kohaselt aitab selline seiremeetod avastada nädala jagu varem seni tuvastamata nakatumise levikut ning nii saab terviseamet pöörata tähelepanu testimise teel avastamisele, kui proovid näitavad viirusohtu.
“Praeguses epidemioloogilises olukorras, kus me näeme kolletepõhise leviku osakaalu vähenemist, tekib oht, et me ei suuda õigel ajal eristada püsivat riigisisest levikut. Reovee analüüsimise tulemused aitavad meil olukorrast parema ettekujutuse saada,” rääkis Lanno, kelle sõnade järgi annab reoveest koroonaviirust tuvastada senise kogemuse põhjal viis kuni seitse päeva varem enne seda, kui nakkusohtlik patsient arstile jõuab. “Rapla puhul oli reovett analüüsides näha, et selles piirkonnas on viiruskandjaid. Nagu hiljem nägime, vastas see tõele.”
Reovee näitajate järgi saab peale puhangute ennustamise ja piirkondliku testimise tõhustamise kinnitada puhangute lõppu. Nii oli näiteks Tartu ööklubides juuli lõpus – augusti alguses vallandunud haiguspuhangu korral, mis reovee näitajate alusel augusti teiseks pooles vaibus ega levinud mujale, eelkõige Lõuna-Eestisse. Seetõttu lubati pealtvaatajad Rally Estoniale.
Reovee seire tulemusi on terviseamet kasutanud selle aasta augustist. Uuringu juhi Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul analüüsitakse pisteliselt ja vajaduse kohaselt väiksemate asulate ja kohaliku tähtsusega objektide nagu koolide, hooldekodude, vanglate kogumiskaevudest võetud proovegi.
“Viiruse leidumine sellistes proovides viitab võimalikele uutele kolletele. Oleme uuringu käigus jõudnud meetodini, mis võimaldab tuvastada viiruse jälgi reoveest enne kliiniliste patsientide leidmist, andes terviseametile lisatööriista uute viirusekollete varajaseks avastamiseks,” selgitas Tenson.
Seireuuringut teeb Tartu ülikool koostöös terviseameti ja Eesti keskkonnauuringute keskusega. Reovee seiret on maailmas varem rakendatud nii narkootikumide, ravimijääkide kui viiruste leidmiseks.