Andrei Korobeiniku algatus valiti aasta loomasõbralikuks teoks

Eesti loomakaitse seltsi esindajad andsid täna riigikogus 2020. aasta loomasõbraliku teo tunnustus üle Andrei Kororbeinikule. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Eesti loomakaitse seltsi (ELS) korraldatud internetihääletusel valiti 2020. aasta loomasõbralikuks avalikku tähelepanu pälvinud teoks Pärnust pärit riigikogu liikme Andrei Korobeiniku algatus muuta loomakaitseseadust. Aasta loomavaenulikuks teoks hindasid hääletajad selle, et Paide noored mängisid siiliga jalgpalli ja tapsid ta julmal viisil.

“Sellel aastal tõid valijad välja, et valikud teha oli väga raske. Kõik hääletusele pandud loomasõbralikud teod on positiivsed ja kõik loomavaenulikud teod äärmiselt julmad. Kuid sellele vaatamata said võitjad teiste ees suure edumaa,” märkis ELSi juhatuse liige Jana Adamsons.

Hääletusel osales ligemale 3000 inimest.

Loomasõbraliku kategooria võitja – loomakaitse seaduse algatus – kogus 57 protsenti häältest. “Selle aasta sõbralik tegu on kindlasti midagi, millest saab kasu suur arv loomi, ja loodame, et see aitab kaasa parema loomapidamiskultuuri tekkele. Inimesed väga ootavad loomakaitseseaduse muutmist,” rääkis Adamsons. “Kuid teisedki positiivsed teod ei jää oma olulisuse ja südamlikkuse poolest esimesele alla. Needki on heaks eeskujuks ja kahtlemata aitavad meie ühiskonnal areneda loomasõbralikumaks.”

23 protsendiga pälvis teise koha politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti tubli töö hädas loomade aitamisel. Maanteeameti tegevus, mis on aidanud metsloomade turvalisust tagada, kogus 17 protsenti häältest.

Täna andsid seltsi esindajad riigikogus 2020. aasta loomasõbraliku teo tunnustuse Korobeinikule üle.

Sellel suvel uuris Korobeinik oma sotsiaalmeedia lehel, milliseid muudatusi vajab loomakaitseseadus. Ta kogus kokku inimeste ja organisatsioonide ettepanekud ning praegu tehakse tööd muudatuste kallal.

Korobeinik märkis, et esimene ülesanne on üleriigilise lemmikloomaregistri loomine. Tema sõnul jäi töösse praeguse seisuga 15 ettepanekut, nendest suur osa tunduvad üsna realistlikud. “Seaduse vastuvõtmine on võimalik vaid siis, kui poliitiliste jõudude vahel toimub koostöö. Tundub, et loomakaitse teemadel on koostöötahe täiesti olemas,” lisas Korobeinik.

Loomakaitse selts avaldas lootust, et loomavaenuliku teo toimepanijad saavad aru oma teo julmusest ja on valmis õppima loomi austusega kohtlema.