Alanud aasta kahe esimese nädala jooksul on Eestis laboratoorselt kinnitatud 18 gripijuhtu, neist 15 eriti ohtlikku A-grippi. Pärnus ja Pärnumaal A-gripiviirust seni diagnoositud ei ole, küll aga on olnud üks B-gripi põdeja.
Pärnumaal pole A-gripiviirust esinenud
/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
19. jaanuar 2009, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on A-gripiviiruse puhul tegemist tüvega H3N2, mis on tuntud gripi raskema vormina ja mille tekitatud tüsistused kuuluvad tõsiste kilda. Enamasti tekib kopsupõletik, krooniliste haiguste põdejail ägenevad põhihaigused, mis on samuti ohtlik.
A-grippi iseloomustab haiguse kiire kulg, gripp algab kõrge palaviku ja halva enesetundega ning haige peaks end kohe ravima hakkama, soovitav on võtta ühendust oma perearstiga. Eelmisel aastal suri maailmas gripitüsistustesse ligi 500 000 inimest.
Pärnus ja Pärnumaal on registreeritud 5.-9. jaanuarini 172 ülemiste hingamisteede katarri, lapsi haigestus 62; 12.-16. jaanuarini oli katarri haigestunuid 295, neist lapsi 143.
“Kui võrrelda varasemate aastate sama perioodi haigestumistega, siis praegu veel muretsemiseks põhjust ei ole. Kui haigestunute arv küünib 500ni, peab juba valvsaks muutuma,” tõdes Pärnu tervisekaitsetalituse juhtivspetsialist epidemioloogia alal Maie Köösel.
Kööseli sõnul nakatab viirus teist inimest meetri kauguselt, kui aga haige suud kinni katmata aevastab, lendab piisknakkus viie meetri kaugusele. Kui inimesel on juba köha ja nohu ning halb enesetunne, peaks ta end kodus ravima ja hoiduma teiste nakatamisest.