N, 8.12.2022

Väikelinnade ajaloolise keskuse elavdamiseks küsisid enim rahatuge pärnakad

Meelis Kalme
, reporter
Väikelinnade ajaloolise keskuse elavdamiseks küsisid enim rahatuge pärnakad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige rohkem ehk kuus abitaotlust laekus Pärnu muinsuskaitsealale elu toomiseks.
Kõige rohkem ehk kuus abitaotlust laekus Pärnu muinsuskaitsealale elu toomiseks. Foto: Mailiis Ollino

Äsja lõppenud väikelinnade muinsuskaitseala elavdamiseks mõeldud toetuse taotlusvooru esitati kultuuriministeeriumi teatel 29 projekti, sealhulgas kuus Pärnust ja üks Lihulast.

Taotlusvooru “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes” laekunud projektidest vähemalt seitset hakatakse rahastama Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammist, et Eesti väikelinnade muinsuskaitsealade hooneid restaureerida ja avalikku kasutusse võtta.

“Toetuse eesmärk on elavdada muinsuskaitsealasid,” teatas kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes pressiteate vahendusel. Lisades, et seetõttu eelistatakse seni tühjana seisnud või alakasutatud, kuid suure ruumimõjuga hooneid, mida korrastada ja tarvitusele võtta.

Rahatuge sai taotleda hoonetele Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga või Võru linna muinsuskaitsealal. Kohalikke omavalitsusi on taotlejate hulgas neli, kõik ülejäänud eraomanikud. Täpsemat infot selle kohta, milliseid uusi kasutusviise ajalooliste majade omanikud pakkusid, saab ministeerium anda uue aasta alguses, kui projektid hinnatud.

Projekte saadeti kõigist üheksast linnast. Kõige rohkem ehk kuus laekus abitaotlusi Pärnust, Kuressaarest ja Viljandist viis. “Lihula kui kõige väiksema muinsuskaitseala, aga ka Paide kohta esitati ainult üks taotlus,” teatas riigi tugiteenuste keskuse (RTK) teenusekoordinaator Kelly Poopuu. 

Hoolimata koroonakriisi tingitud reisipiirangutest on kuus taotlejat leidnud välismaalt koostööpartnereid. Jänes avaldaski lootust, et kuna projektide elluviimiseks on aega kaks ja pool aastat, jõuavad ehk toe saajad selle aja jooksul välispartneritega reaalselt kohtuda ning koostöö Eesti ja Norra vahel ei jää ainult virtuaalseks.

Taotlusi tehti kokku 17 631 732 euro eest, ent kogu vooru maht on 2 859 647 eurot ja toetuse saajad otsustab RTK. Toetusi antakse programmi “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” käigus ning rahastus tuleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetustest, kuhu panustavad Norra, Island ja Liechtenstein.

Märksõnad
Tagasi üles