Pärnust jätkab vaid kunstihoone riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks pürgimist

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö. Foto: Arhitektuuribüroo Salto

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha. Komisjoni valikust leiab ainsa siinse ehitisena Pärnu kunstihoone.

Pea poolteist kuud tagasi leidis samast nimekirjast Läänemere kunstisadamagi, mis nüüdseks on välja arvatud.

Komisjoni praegusesse valikusse kuuluvad Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus Nobel.

Praegusesse lõppvalikusse pääsenud Pärnu kunstihoone projekti esitlesid komisjoni ees endine Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu.

“Kuna konkurents oli ääretult tihe, ei saa väita, nagu valikust välja jäänud objektid olnuks kehvemad,” lausus Pärnumaalt valitud riigikogu liige ja kultuurikomisjoni kuuluv Marko Šorin. “Lihtsalt komisjon pidi oma valiku tegema ja edasipääsejad välja valima.”

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et ettepanekute hulk ja mitmekülgsus rõõmustas ning seega osutus juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruliseks. Tema sõnade kohaselt peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ja kultuurielu väljaspool pealinnagi. “Samuti soovime kultuurkapitali abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad eri kultuurivaldkondi ja soodustavad valdkondadevahelist koostööd,” rääkis Must.

Kultuurikomisjoni aseesimehe Heidy Purga selgituse järgi asub komisjon kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. “Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta,” rääkis ta.

Eesti kultuurkapitali seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul toetada pingerea kohaselt ühel ajal kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist, milleks iga aasta eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.