Töötajate mugavus põhjustab õnnetusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Erakogu

Pahatihti juhtuvad rasked tööõnnetused töövahendite vale kasutamise tõttu, mistõttu tööinspektsiooni Lääne inspektsioon tegi mullu 65 ettevõttes “Töövahendite ohutuse” sihtkontrolli.

Kontrolli all olid valdavalt ehitus-, metalli- ja puiduettevõtted ning mööbli-, tekstiili- ja rõivatootjad. Selgus, et kõige nutusem oli olukord puittooteid valmistavates firmades.

Tööinspektor Rein Nelise (pildil) teatel oli väga halb olukord nende kaitseseadistega, mis peavad vältima ohtlikku kokkupuudet töövahendi liikuva osaga. “Ohtlik kokkupuude töövahendi liikuva osaga on sage tööõnnetuse põhjustaja,” nentis ta.

Näiteks juhtus raske tööõnnetus puiduettevõtte töölisega, kes lõikas järkamissael detaile. Prusside etteandmisel libises vasak käsi vastu saeketta külge, tagajärjeks sõrmeluu lahtine murd. Õnnetus sai juhtuda, sest saelt oli eemaldatud kaitsekate, mis pidi takistama ligipääsu saekettale pealtpoolt.

Nelis rääkis, et ehkki tööandjad on võimaldanud isikukaitsevahendeid kasutada, ei tee töötajad sageli seda oma mugavusest. Näiteks hakkas tekstiiliettevõtte värvija suuremast anumast väiksemasse hapet laskma. Kuna kraan käis raskelt, kasutas ta jõudu ja kraan avaneski järsult. Hape paiskus suure survega väiksemasse anumasse ning pritsmed lendasid kannatanule näkku, kaelale, kätele ja ühele jalale. Tagajärjeks silma, näo-, kaela- ja jalanaha söövitus.

Ehkki keemiliste ainetega kokku puutuvatele töötajatele oli väljastatud näomask, kummikindad, kummipõll, kaitseprillid ja turvasaapad, ei pidanud kannatanu vajalikuks neid kasutada.

Sihtkontrolli käigus paistsid silma määrdunud töötamiskohad töövahendi juures. “Õline põrand on libe ja tööõnnetus kerge tulema,” nentis Nelis. “Puudusid piirded treppidel ja platvormidel, sageli olid tööplatvormid ebakindlalt kinnitatud. Kasutati ebakindlaid ja kõikuvaid jalgealuseid töövahendite juures.”

Üks koristajatest murdis luu tsehhis tolmuimejaga ventilatsioonitorult tolmu võttes. Et torule paremini ligi pääseda, ronis ta ratastel tootmiskärule, see aga hakkas veerema ja töötaja kukkus. Tagajärg: sääreluu lahtine murd. Kõrgematelt kohtadelt tolmu võtmiseks olid ettevõttes olemas pika varrega mopid, kuid kannatanu neid ei kasutanud.

Käesoleval aastal kontrollib Lääne inspektsioon erilise tähelepanuga tõstetööde ohutust ja töötingimusi kontorites.

Märksõnad

Tagasi üles