Valguspeegeldid kaitsevad metsloomi viiel teelõigul

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) projekti “Ulukid teel” juht Urmas Salmu paigaldas esimesi valgusreflektoreid mullu sügisel. Foto: Urmas Luik

Jahimehed on paigaldanud seitsmes maakonnas maanteepostide külge seadeldised, mis esmapilgul jäävad märkamata. Tegemist on valgusreflektoritega, mille ülesanne on vähendada õnnetusi loomadega. Pärnumaal on selliseid kohti viis.

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) projekti “Ulukid teel” juht Urmas Salmu on varem Pärnu Postimehele öelnud, et reflektor moodustab sõiduki tulede valgusvihust valgusseina ja annab loomadele märku, et teed ei tohi ületada. “Juhul kui sõidukit ei tule, saavad ulukid taas üle tee minna,” tutvustas ta seadme tööpõhimõtet ja lisas, et loomad ei pea oma senist teekonda muutma. Seega on reflektor justkui valgusfoor, mis on mõeldud loomadele, kuid töötab ainult pimedas.

Salmu seletust mööda jääb valgusvihk aga inimsilmale nähtamatuks. “Autojuht ei märka vähimatki, sest see oleks tähelepanu kõrvale juhtimise seisukohast väga vale signaal,” selgitas ta. “Valgustõkke sinise kiire lainepikkus on allpool 400 nanomeetri ala, seega, nähtamatu.”

1. jaanuarist alanud teaduslikus uuringus on vaatluse all 23 testlõiku, mis paiknevad seitsmes maakonnas. Uuringusse on kaasatud eri tüüpi reflektorid, et selgitada välja, kas ja millisel määral need Eestis toimivad.

Pärnumaal asuvad peegeldite katselõigud Pärnu–Rakvere maanteel Tammiste ligidal, Tallinna–Pärnu maanteel Nurme lähedal ja Are–Halinga vahel, Pärnu–Lihula maanteel Ahaste lähedal ja Pärnu-Jaagupi–Kergu maanteel Metsaveere ja Kergu vahelisel lõigul.

Võrdlev uuring vajab alternatiivigi, seega märgiti kaardile niisama pikad ja ohtlikud võrdluslõigud. Aasta algusest kogutakse kõik nimetatud lõikudel toimunud kokkupõrked vastavasse andmebaasi.

Metoodika väljatöötamise ja teaduslike kokkuvõtete tegemise on enda kanda võtnud Eesti maaülikooli dotsent Tiit Randveer.

EJSi presidendi Margus Puusti sõnutsi puutuvad jahimehed iga päev kokku keskmiselt 12 liiklusõnnetusega, mille puhul tuleb teelt kõrvaldada hukkunud suurulukeid või otsida vigastada saanud loomi. “Tänapäeva jahinduse eesmärkide hulgas on tähtsal kohal ka metsloomade eest hoolitsemine ning püüd vähendada ulukite vigastamise ja hukkumise võimalusi maanteedel,” selgitas Puust. Uuringus kasutatakse samasuguseid valgustõkkeid, mida Euroopas, USAs ja Kanadas on juba varem paigaldatud.

Osal teelõikudel katsetati siniseid valgusreflektoreid. Foto: Eesti jahimeeste selts

Kolme aastaga peaks saama palju selgema pildi, kui palju neist Eesti oludes kasu on.

Reflektoriprojekti hindas kõrgelt ka Euroopas pea seitset miljonit jahimeest esindav katusorganisatsioon (FACE), mille keskkonnahoiu komisjon nimetas eestlaste algatuse Euroopa 2020. aasta novembri parimaks.

Reflektorite paigaldamise maanteepiirde postidele kooskõlastas transpordiametiga, mis koostöös kohalike jahimeestega vajadusel  ka vigastatud postid ja reflektorid välja vahetab.