Riigi eestvõttel asutakse selgitama Pärnu jõe kasutusviise

Pärnu jõgi. Foto: Mailiis Ollino

Valitsuse heakskiidul algatati täna Pärnu jõe teemaplaneeringu koostamine, mis määrab ühtsed jõe vee- ja kaldaalade aktiivse kasutamise põhimõtted.

Planeeringuga soovitakse avalikkust kaasates kavandada jõeruumi kasutus, millel oleks positiivne mõju nii piirkonna elanikele kui majandusele tervikuna ja mis säilitab siinsed loodus- ja kultuuriväärtused.

„Viimaste aastate jooksul on Pärnu jõe kasutamine veeliikluseks ja spordialade harrastamiseks, puhkuse veetmiseks ja kalastamiseks kiiresti kasvanud. See on aga kaasa toonud huvigruppide vastuolud vee- ja kaldaala kasutamisel,” ütles riigihalduse minister Anneli Ott pressiteate vahendusel. „Planeering peaks ala kasutajate eri huvid tasakaalustama ja looma arengupotentsiaali.“

Teemaplaneeringut koostades tehakse ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemetsa sõnade kohaselt korraldatakse selleks riigihange, mis hõlmab eraldi sealse Natura ala mõju hindamist ja uuringuid. „Kui teemaplaneeringu koostavad ruumilise planeerimise spetsialistid, siis mõju hindamiseks kaasame eksperte,” sõnas Tõemets. „Pärnu jõe kaldad oma ürglooduse, miljöö ja vääriselupaikadega kujutavad endast tõelist loodusväärtust, mis planeeringus on seatud esikohale.“

42 000 hektari suurune planeeringuala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna, Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Planeering on aluseks siinsete omavalitsuste üldplaneeringute ja muede arengudokumentide, samuti riiklike ja valdkondlike arengudokumentide koostamisel.

Planeering koostatakse kolme aasta jooksul ja selle kehtestab valitsus. Maksma läheb see umbes 105 000 eurot ja koostamiskulud kavandatakse rahandusministeeriumi eelarvesse.