Üha rohkem leidub inimesi, keda lähikontakt koroonaviiruse kandjaga ei pane käitumist muutma

Ruth Kalda Foto: Erakogu.

Tartu ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud. Viirus levib kõigis maakondades. Võrreldes detsembrikuise uuringuetapiga on inimesed hakanud märksa enam Eestis ringi liikuma. Samuti on suurenenud nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga ei muuda oma käitumises midagi.

Seireuuringu käigus testiti 7.–18. jaanuarini 2362 inimest. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest üheksa olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures oli ligi pool nakatunuid haigustunnusteta. Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanu. Võrdluseks: jõulude eel lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlikke täiskasvanuid 1,2 protsenti elanikest.

Seireuuringu juhi Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul pole nende tulemuste taustal piirangute leevendamine lähiajal mõeldav. “Selleks et vältida paari nädala pärast haiglate ülekoormuse ohtu, on äärmiselt oluline, et kõik inimesed järgiksid kehtivaid ohutusabinõusid,” selgitas ta.

Kalda hinnangul näitavad küsitlusuuringu tulemused, et nakatumisnäitaja tõusu taga on tõenäoliselt pühadeaegsed külaskäigud ja väiksemad seltskondlikud kogunemised.

Eelmise uuringuetapiga võrreldes on suurtel rahvaüritustel osalemine ja öine meelelahutusasutuste külastamine kahanenud pea olematuks. Samal ajal on ennekõike noorte täiskasvanute seas sagenenud kuni 20-liikmelistes rühmades üritustest osavõtt. Kui enne jõule tegi seda 30 protsenti vastanutest, siis seekord juba pea pool noorema vanuserühma esindajatest. Noorte täiskasvanute seas on hoogustunud ka maakondadevaheline liikumine.

Uuringust selgub, et suurenenud on nii nende inimeste hulk, kes arvatavalt on nakatunuga kokku puutunud, kui ka nende arv, kes pärast sellist kokkupuudet pole oma käitumises midagi muutnud. Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neist, kes arvatavalt olid nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid juba 40 protsenti.

“Arvestades viiruse laia levimust, on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohumärk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette,” rääkis Kalda.

Endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. 77 protsenti küsitletutest ütles, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.

Kalda sõnutsi tuleks olukorras, kus kaitsesüstimine on Eestis alles üsna algusjärgus ja viiruse levik laialdane, suhtuda edaspidigi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada.

“Praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata,” ütles Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.