Regionaalarengu ekspert soovitab Pärnule üht ringkonda

Rivo Noorkõiv. Foto: Eero Vabamägi

Pärnu linnavolikogu arutab täna volikogu esimehe Andrei Korobeiniku esitatud eelnõu, mille järgi toimuksid sügisel kohalike omavalitsuste valimised ühes ringkonnas. Opositsioonierakonna Isamaa arvates võiks Pärnu jätkata kahe valimisringkonnaga ehk eraldi Pärnu linn ning Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavald.

Pärnu Postimees palus valimisringkondade kohta hinnangut regionaalarengu eksperdilt Rivo Noorkõivult, kes haldusreformi ajal nõustas Pärnumaa omavalitsusi.

Noorkõivu selgituse kohaselt on tähtis, et ühinenud omavalitsustel tekiks oma identiteet ega oleks meie-teie suhet. “See ei tule kergelt. Minu arusaamise järgi kulub sellise identideedi ülesehitamiseks kaks volikoguperioodi ehk kaheksa aastat,” arvas Noorkõiv.

Eksperdi arvates süvendab mitu valimisringkonda paratamatult vastandumist. “Seepärast on minu soovitus olnud, et võiks olla üks valimisringkond,” sõnas Noorkõiv. “Kuid need, kes valimistele lähevad, peaksid sel juhul olema natuke avarama mõtlemisega ja proovima vaadata tervikut.”

Eksperdi arvates kipuvad Pärnus vastanduma linn ja maapiirkond. “Kui ma siit eemalt vaatan, tundub hästi kurb seegi, et Pärnu linn omavalitsusüksusena vastandub ülejäänud maakonna omavalitsustele. Näide on Pärnumaa omavalitsuste liidust väljaastumine,” selgitas ta.

Eriti parteide puhul puhul soovitab ekspert vaadata tervikpilti. “Terve Eesti puhul näeme samuti, et mõni partei on osa Eestit oma vaateväljast kõrvale jätnud,” sõnas ekspert.

Noorkõivu arvates ei tasu hakata tükeldama ega seista ainult mõne piirkonna huvide eest, kui juhitakse kogu omavalitsust.

Samal ajal möönis Noorkõiv ühe ringkonna nõrkusena, et teatud piirkonna esindajad ei pruugi pääseda volikokku. Ta soovitas siinkohal läbi mõelda, milline peaks olema suure omavalitsuse juhtimine, et kohalikud huvid oleks samuti esindatud. Et näiteks Tõstamaa inimesedki tunneks, et nad saavad Pärnus toimuvast kasu ja hüvedest osa.

Noorkõiv leidis veel, et Pärnu puhul võib arvestades vahemaid osavallakogude toimimine olla isegi õigustatud. “Kuid siin on tähtis, milliseid ülesandeid me neile anname,” selgitas ta. “Osavallad kiputakse ära kaotama just põhjusel, et ei suudeta neile korralikke ülesandeid anda.”