Reoveeuuring ei viita lähiajal nakatunute arvu langusele
:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
13. märts 2021, 18:10
/nginx/o/2021/03/13/13677150t1ha223.jpg)
Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu eilsed tulemused näitavad Pärnu reovees suurt koroonaviiruse sisaldust. Tänavusest kümnest nädalast seitsmel on teadlased leidnud siinsest reoveest rohkesti pärgviirust ja vaid kolmel nädalal mõõdukalt (3., 4. ja 8. nädal). Viimati oli Pärnu reovees koroonaviirust väga vähe mullu novembri teises pooles.
Uuringu tulemused näitavad, et kroonviiruse kogus on pea kõigi suuremate linnade proovides suur. Teadlaste hinnangul viitab see tõsiasjale, et lähema nädala–paari jooksul pole nakatunute hulga langust oodata.
Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori, uuringut juhtiva Tanel Tensoni sõnutsi paisusid koroonaviiruse näidud reovees ohtlikult suureks veebruari alguses ega ole viie nädalaga kahanenud. “See tõus on kajastunud üldistes nakatumisnäitajates ja kahjuks ka haiglaravi vajavate patsientide arvus. Paraku tuleb valmis olla selleks, et need arvud lähiajal ei lange,” tõdes Tenson ja lisas, et on hästi, kui olukord muutub stabiilseks.
/nginx/o/2021/03/13/13677151t1hbf97.jpg)
Ainsa roheliseks märgitud kohana jääb kaardil silma Kuressaare, kus viimase nädalaga on nakatunute arv kolmandiku võrra langenud.
Ühekordse hea tulemuse pealt ei söanda Tenson veel üleliia suurt heameelt tunda ja ütleb, et ülim ettevaatlikkus on kõikjal hädavajalik. “Järgnevad nädalad näitavad, kui kindel Kuressaare trend on,” selgitas Tenson.
Jõgeva tulemus puudub kaardilt, kuna võetud proovi koostis viitas kogumisel toimunud tehnilisele tõrkele.
Reoveeproove kogutakse iga nädala algul kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades, analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
Uuring annab terviseametile varast infot, et hinnata viiruse levikut enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeidki.