Taimede saagikust tõstev äriidee pääses Ajujahi esikümnesse

Eesti suurimal äriideede konkursil kümne parima sekka valitud pärnakate tiim Tamiatics töötab välja andureid ja veebipõhist tarkvara, et kujundada kasvustrateegiat, mis tõstab taimede saagikust. Foto: Marie Rosalie Hanni

Eesti suurimal äriideede konkursil Ajujaht, kus tänavu paisati võistlustulle 316 ideed, pääses kümne sekka Pärnumaa tiim Tamiatics, mis arendab aianditele ja agronoomidele tööriista, tõhustamaks taimekasvatust.

Tamiatics pakub muu hulgas andureid ja veebipõhist tarkvara, et kujundada kasvustrateegiat, mis tõstab saagikust, vähendades samal ajal vee- ja väetisekulu.

Tamiatics on välja arendanud juurekeskkonna anduri ning töötab välja rakendust, kus kuvatakse reaalajas andmeid ning esmased tööriistad andmetöötluseks. Turule peaks see jõudma sel kuul. Et arendusega edasi minna ja jõuda masinõppeni, paigutatakse sel hooajal aianditesse proovijaamad anduritega, et koguda esmalt tomati ja kurgi kasvuandmeid. Pärnumaalastest tarkvaraarendajate visioon on jõuda täiesti autonoomsete süsteemideni ja suurendada saagikust olukorras, kus ressursid on järjest rohkem piiratud.

Kümme parimat tiimi hakkavad üksteisega mõõtu võtma konkursi telehooajal, mis algab aprillis. Ajujahi finaal toimub mai lõpus.

Ajujahi esikümnesse pääsesid veel meeskonnad Fudler, Lexi.Market, Mentornaut, Migrevention, Münt Healthcare, Nupu Learning, R.P.C. Materials, Raiku ja RUEX.

Ajujahi võidu nimel võib saada võimaluse konkureerida konkursi 30 parema äriidee sekka ja arenguprogrammi valitud pärnakate võistkond Infinder, kelle äriidee ühendab ettevõtted ja idufirmad mugavalt ja kiiresti praktika soovijatega.

Neil, kes esikümnesse ei pääsenud, on võimalus end puksida isegi finaali, kui mõni neist näitab järgmise paari kuu ehk Ajujahi arenguprogrammi vältel veel vägevamat arengut kui praegused edasisaajad.

Ideekonkursi žüriissse kuulunud ettevõtluse arendamise sihtasutuse innovatsiooniosakonna valdkonnajuht Inge Laas pidas hindamise ajal oluliseks käegakatsutavate ideede rohkust. “Varem on olnud rohkem äppe, kus äriidee ei ole kohe nii arusaadav. Füüsilistest toodetest on

ka televaatajatel lihtsam aru saada,” ütles Laas ja avaldas lootust, et nii edasi pääsenud kui välja jäänud tiimid arendavad oma ideed hoogsalt ja leiavad parimad arenduspartnerid.

Konkursi žüriis osalev ingelinvestorite esindaja Ivo Remmelg hindas äppe ja tarkvaralahendusi.

“Investori poole pealt on oluline, et on võimalik kiiresti suureks kasvada. Eelistan äppe, sest tootmist on palju keerulisem kiiresti suureks kasvatada. See aga ei tähenda, et ingelinvestorid poleks valmis investeerima tiimi, kel on väga hea tootmispotentsiaal,” tõdes Remmelg ja märkis, et tänavu on konkursil eriti tugev ühtlane tase.

Ajujahi rahaline fond ulatub 140 000 euroni.