RMK uuendas kogukondade kaasamise korda

Möödunud aasta lõpus õnnestus Valgeranna elanikel hääletusega panna RMK nende metsa raiest loobuma. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kogukondade kaasamine on olnud metsanduses viimase aja olulisemaid teemasid, kuna nii mõnelgi pool on riigimetsa majandamise keskus (RMK) seda liiga vähe teinud. Möödunud aastal puhkes RMK ja kogukonna vahel tüli nii Häädemeestel kui ka Kanakülas. Nüüd on RMK selliste olukordade vältimiseks kaasamise korda muutnud.

Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsade hulka kuuluvad teiste hulgas asumilähedased ja sageli külastatavad metsad, mille puhul RMK kaasab metsatööde planeerimisse kohalikud elanikud. Uuenenud juhisega ootab riigimetsa majandaja kohalikelt kogukondadelt arvamust juba enne metsatööde kava koostamist. Seni on kaasamiskoosolekud toimunud siis, kui metsatööde kava on juba koos ja RMK on valmis töödega alustama.

“Usun, et üheskoos vahetult ja regulaarselt suheldes leiame kogukondadega kõiki pooli rahuldava parima lahenduse, mis arvestab kohalike vajadustega kodumetsade kasutamisel,” lausus RMK peametsaülem Andres Sepp. Juhis peaks aitama mõista, mis laadi ettepanekutega saab riigimetsa majandaja arvestada ja millistes küsimustes tuleb pöörduda seadusandja poole. Veel selgitab juhis, kuidas nad menetlevad ettepanekuid ja millal loetakse konkreetse ala metsatööde kava kaasamine lõppenuks. Enne kava kinnitamist enam raieteatisi ei esitata.

RMK avaldab nagu varemgi KAH-alade metsatöödega seotud teabe oma kodulehel ja Facebooki lehel, samuti saadab e-kirja kohalikule omavalitsusele. Kuid nüüdsest teavitab riigimetsa majandaja otse ka kohalikke, keda metsatööd otseselt mõjutavad, kui nende kontaktandmed on RMK-l olemas.