Koroonaviiruse kogus reovees viitab selle laiemale levikule
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
1. aprill 2021, 18:37
/nginx/o/2021/04/01/13708800t1h4607.jpg)
Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu tulemused näitavad sel nädalal taas koroonaviiruse leviku kasvu. Kõige enam on viirusekogused suurenenud Lõuna- ja Lääne-Eestist kogutud proovides. Pärnumaalt võetud proovid kajastuvad kaardil punaselt, mis viitab viiruse laiemale levikule.
Kui eelmisel nädalal andsid analüüsitulemused lootust, et viirusekogused hakkavad kahanema, siis sel nädalal on suure koroonaviiruse sisaldusega proove isegi rohkem kui kahe nädala eest. Uuringu juht, TÜ antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tõdes, et eelmisel nädalal tekkinud olukorra paranemise lootus oli ennatlik.
„Viirusekogused on kasvanud kogu Eestis, mistõttu on kindlasti mõistlik praegu kehtivate piirangutega jätkata,” ütles Tenson.
Sellest nädalast on reoveeuuringu tulemusi kajastaval kaardil suuremate linnade kõrval näha väiksematest asulatest võetud proovide tulemused. Kui suuremate linnade analüüsid peegeldavad ööpäevas puhastisse jõudnud vees leiduva viirusekoguse keskmist tulemust, siis väiksematest asulatest on võetud punktproovid, mis kajastavad kogust reovees proovivõtu hetkel.
/nginx/o/2021/04/01/13708801t1h688a.jpg)
„Punktproovid on kergesti mõjutatavad sellest, kas nakatunud inimesed on proovivõtu paiku kasutanud tualetti. Seega on oluline vaadata väiksemate asulate tulemusi mitme nädala võrdluses, et hinnata, kas nakatunuid võib juurde tulla või hakkab puhang vaibuma,” selgitas Tenson. „Punktproovides võib tõenäoliselt usaldada viiruse olemasolu kinnitavat tulemust. Samal ajal ei pruugi viiruse puudumist näitav üks proov alati tähendada, et asulas nakatunuid ei ole.”
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele väiksemates asulateski. Uuring on terviseametile abistav tööriist, andes varast infot, et hinnata viiruse levikut enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb TÜ koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, mis käitavad linnade reoveepuhasteid. Proove analüüsitakse TÜ tehnoloogiainstituudi laborites.