/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/10/20/800170t1h4698.jpg)
Millised on sotsiaalvaldkonnas ühenduste ja omavalitsuste koostöövõimalused, vaeti maavalitsuses toimunud arutelul ja kõlama jäänud mõtted sõnastas projektijuht Eha Paas.
Mõttekoda tugevdas koostöö soovi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti “Ühenduste ja vabatahtlike võimalused sotsiaalvaldkonna edendamisel Pärnumaal” neljandas mõttekojas osalenud leidsid, et koostöö võiks toimuda tugiisiku ja lastehoiuteenuse arendamisel. Tulevikus suureneb vajadus koduhooldusteenuse järele, maapiirkonnas saaksid enim aidata näiteks külaseltsid. Külakeskustes võiks korraldada supiköökide avamise, noortekeskustes aga õpiabi teenuse neile lastele, kes mingis aines koolitükke ette valmistades nõu vajavad.
“Samas leidsid arutelul osalejad, et teenuste osutamisel on vaja standardeid ja ühendused peavad olema suutelised sotsiaalvaldkonnas teenust pakkuma,” märkis Eha Paas oma ülevaates.
Koostöö algab ühenduste ja sotsiaaltöötajate vastastikusest tundmisest ning tahtest sirutada üksteisele käsi, et kavandatavad head mõtted edasiviivalt teoks teha. Tuge selleks annab Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaalvaldkonna vabatahtlike koolitus.