Otsitakse peresid, kes aitaksid Ida-Virumaa noortel eesti keelt õppida

Ida-Virumaa noored saavad keeleõppe programmi raames valmistada ja maitsta eestipärast toitu. Foto: Marko Saarm

Keeleõppeprojekti „Keeltesumin Pärnumaal” raames otsitakse suveks Pärnumaalt peresid, kes võõrustaksid seitsme- kuni 19aastasi vene emakeelega Ida-Viru noori, et aidata neil õppida eesti keelt.

Õpe toimub pereõppena, kus kümne päeva jooksul tutvustatakse vene emakeelega noortele lähemalt eesti kultuuri, pakutakse võimalusi praktiseerida riigikeelt ja luua kontakte noortega, kelle kodune keel on eesti keel.

Projekti veab mittetulundusühingule Meelte Kindlus koostöös Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnaga. Sel suvel soovitakse Pärnumaal pakkuda pereõpet 36-le Ida-Virumaa noorele.

MTÜ Meelte Kindluse juhatuse liikme Gregor Mataloja sõnutsi on kõik Ida-Virumaa noortele mõeldud laagrikohad praeguseks täidetud ja nüüd otsib ühing koostöös linna haridusosakonnaga peresid, kes saaksid Ida-Viru noori vastu võtta.

„Otsime eesti emakeelega suhtlemisalteid Pärnumaa peresid, kus kasvab vähemalt üks kooliealine laps. Praeguseks on meiega liitunud peresid Pärnu linnast, Raekülast, Tammistest, Sindist ja isegi Kihnust, aga kõikidele lastele veel vastuvõtjaid pole, mistõttu kutsume teisigi Pärnu linna ja maakonna peresid meie keeleprojektiga ühinema,” rääkis Mataloja.

Kulud, mis vastuvõtval perel seoses pereõppega tekivad, katab projekti rahastaja.

Pereõppe keelelaagrid toimuvad neljas vahetuses juunist augustini.

Igas tugiperes saab ühe laagrivahetuse jooksul olla üks Ida-Virumaa noor. Kui mõnes teiseski vahetuses on võõrustaja pere lapse või lastega samaealine Ida-Viru noor, võib tugipere soovi korral osaleda mitmes vahetuses.

Pereõppes osalevatele noortele toimuvad ühisüritused: Maarja-Magdaleena gildi majas valmistavad ja degusteerivad noored eestipärast toitu, Pärnu rannas korraldatakse neile vastavalt vanusele ja huvidele sportlikku tegevust ja lõpuüritus toimub Teispere talus. Nende ettevõtmiste käigus õpitakse tundma eesti kultuuri, suheldakse eesti keeles ja saadakse muu hulgas rohkem tuttavaks Pärnumaaga.

Päevad, mil ühisüritust ei toimu, veedavad noored võõrustajapere seltsis.