Viiruse kogus suvepealinna reovees viitab jätkuvalt kõrgele nakatumusele
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
30. aprill 2021, 18:26
/nginx/o/2021/04/30/13755559t1hdd07.jpg)
Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviiruse sisaldus reovees püsib viimaste nädalate võrdluses üsna stabiilne. Viiruse koguse üldise tagasihoidliku vähenemistempo puhul paistab silma Harjumaa, kus kahanemine on toimunud veidi kiiremini kui mujal riigis.
Reoveeuuringu kaardilt ilmneb, et Pärnu linnas, Toris ja Kilingi-Nõmmes viitab viiruse hulk reovees jätkuvalt koroonaviiruse laiemale levikule. Tootsist võetud proovid näitavad, et seal on viirusosakeste hulk mõõdukas, ja Lihulas on viiruskandjaid reovees väga vähe.
/nginx/o/2021/04/30/13755560t1hd7f6.jpg)
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnutsi näitab Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks, et suures pildis on viirusesisaldus reovees püsinud üsna samal tasemel kogu aprilli. “Tõsi küll, näha on aeglast vähenemist,” märkis ta.
Visalt toimuvate muutuste ilmestamiseks on uuringutulemusi kajastavale kaardile lisatud veel üks värv, mis aitab eristada suurt viiruse kogust väga suurest. Tulemustest ilmneb, et viirus pole päris kadunud ühestki Eesti piirkonnast. Pigem on väga kõrged näidud viimase kuu jooksul tasapisi asendunud veidi madalamatega.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigist maakonnakeskustest, üle 10 000 elanikuga linnadest ja vastavalt vajadusele väiksematest asulatest. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu neid tuleks vaadelda mitme nädala suundmuse hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Reoveeuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Uuring annab varast infot, hindamaks viiruse levikut enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.