E, 6.02.2023

Pärnumaalt pürib aasta külaks populaarne suvituspaik

Pärnu Postimees
Pärnumaalt pürib aasta külaks populaarne suvituspaik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pärnumaalt kandideerib aasta küla tiitlile sel aastal Kabli.
Pärnumaalt kandideerib aasta küla tiitlile sel aastal Kabli. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Üheksandat korda toimuval aasta küla konkursil püüab Pärnumaalt seda tiitlit Häädemeeste vallas asuv 240 elanikuga Kabli.

Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe kaldal asuv rannaküla on tänu madalale ja soojaveelisele liivarannale tuntud suvitajate lemmikpaigana. Rannapuhkuse kõrval pakub Kabli vaheldust ajaloo- ja loodushuvilistelegi. Kabli küla on kuulus oma kangete kaptenite-reederite poolest, seda kinnitavad külaplatsile paigutatud mälestustahvlid ning jaala Kaja, mis on püstitatud siin rannas esimese kaugsõidupurjeka vettelaskmise 150. aastapäevaks. Rannast vaid mõnesaja meetri kaugusele jäävad Kabli linnujaam, looduse õpperada ja külastuskeskus. Läheduses asuvad telkimisalad.

Reedel alustab aasta küla hindamiskomisjon eesotsas riigikogu esimehe Jüri Ratasega kandidaatidega tutvumist Põlva- ja Võrumaalt, Kablit külastatakse 11. juunil. Aasta küla selgub komisjoni töö ja rahvahääletuse tulemuse põhjal 18. juunil.

Iga aasta küla kandidaadil tuleb kahe tunni jooksul tutvustada hindajaile oma tegemisi ja esile tuua kõik, millest teised saaksid eeskuju võtta.

Aasta küla konkursi korraldaja, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnutsi on tänavune aasta toonud aasta küla valimisse olulise muutuse, sest esimest korda liidetakse omavahel hindajate ja rahvahääletuse tulemus.

„Teine muutus on see, et aasta küla kuulutatakse välja juba suve alguses, mis võimaldab kõikidel huvilistel suvel neile külla minna ja oma silmaga näha, kui toredaid ja elujõulisi külasid leiab igast Eesti kandist,” ütles Habakukk.

Aasta küla konkursil osalevad tänavu Leevaku külad Põlvamaalt, Luhamaa nulk Võrumaalt, Adila-Pihali külad Raplamaalt, Käru alevik Järvamaalt, Metsküla küla Viljandimaalt, Uhtna küla Lääne-Virumaalt, Kauksi külad Ida-Virumaalt, Avinurme külad Jõgevamaalt, Nasva alevik Saaremaalt, Muda, Ulja, Harju ja Valgu küla Hiiumaalt, Viskla küla Harjumaalt, Soolu küla Läänemaalt, Kirepi küla Tartumaalt ja Hargla külad Valgamaalt.

“Aasta küla konkurss aitab meil märgata head üle Eestimaa. Igas maakonnas ootab meid kogukond, kes üheskoos on loonud armsa kodu seal, kus algab meie rahva lugu: maal. Nende edulood ja ebaõnnestumised saavad aidata kaasa, et maale jääks ja tuleks elama aina rohkem eestimaalasi. Elu käib ju kõikjal Eestis,” rõhutas Ratas.

Tänavuse konkursi raames antakse välja aasta küla puitehitise tiitelgi, mille pälvib puidust hoone või rajatis, kus loodussõbralikkus ja ajalooline usaldusväärsus on kooskõlas nüüdisaegsete lahendustega.

Aasta küla valitakse üle aasta ja iga maakond esitab tiitlile oma parajasti silmapaistvaima küla või ühiselt tegutseva külade piirkonna. Eelmisel korral pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Võru maakonnas Setomaal asuv Lüübnitsa.

Märksõnad
Tagasi üles