Reoveeuuring viitab nakatumuse langusele

Pärnumaal on reovee seireuuringu järgi kõige parem tulemus ehk väikseim viiruse sisaldus Tootsis. Foto: Urmas Luik

Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse osakeste hulga vähenemist. Pärnumaalgi annavad mõnes alevis võetud analüüsid aimu, et võrreldes eelmise nädalaga on seis paranenud.

Seire tulemustest ilmneb, et mitme Eesti asula reovees on viiruse sisaldus kahanenud suisa väheseks. Pärnumaal on viiruse levik endiselt laialdane Kilingi-Nõmmes ja Pärnus. Möödunud nädalaga kõrvutades on seis paranenud Toris ja Tootsis, kuid kehvenenud Lihulas.

Siiski tõdevad teadlased, et viiruse kogus on reovees ikka veel üsna suur

Reoveeuuringu tulemused 10.–14. mail. Foto: Tartu ülikool

Koroonaviiruse sisaldus reovees on praegu võrreldav veebruari alguse omaga. Reoveeuuringu juhi Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tensoni sõnul tähendab see, et üldine viiruse sisaldus on saavutanud teatud stabiilsuse, kuid on ikka veel üsna suur. “Päevane uute nakkusjuhtumite arv püsib praegu veel 300 ringis, see on ikka veel palju rohkem kui näiteks mullu oktoobris. See kajastub ka meie analüüsitavates reoveeproovides,” selgitas Tenson. “Siiski võib tunda heameelt, et näiteks Võrus, Jõgeval ja Loksal on olukord tublisti paranenud, samuti mitmes väiksemas kohas. Seda nägime viimati väga pika aja eest.”

Eriti teeb teadlastele muret, et Ida-Virumaa suuremates linnades püsib viiruse kogus üle riigi keskmise. “Kui Kesk- ja Lääne-Eestis on see keskmiselt alla 100, Lõuna-Eestis umbes 200, siis Ida-Virumaal on näit 300,” kõrvutas Tenson. Harjumaa näit on 250. Selle piirkonna seis on Tensoni sõnul stabiliseerunud, kuid suurt langust veel pole. “Jääb vaid loota, et piirangute leevendamine ei too taas kaasa järsku viiruse koguse suurenemist.”

Kuidas ja kust proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring aitab terviseametil jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid ning annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, mis käitavad linnade reoveepuhasteid. Proove analüüsitakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Andmed: Tartu ülikool