Graafikud ⟩ Testitute seas oli taas üle 30 nakatunu, kaks kolmandikku neist elab Pärnus

Esmaspäevast võib kohvikutes pakutavat nautida peale terrassi  siseruumideski. Foto: Jüri Looring

Möödunud ööpäeval tehti Pärnumaa elanikele 591 koroonatesti, neist positiivse tulemuse andis 32 ehk 5,4 protsenti. Eelmisel neljapäeval sai koroonaviirusega nakatumisest teada 27 kohalikku.

Enamik nakatunuid elab Pärnu keskuslinnas, kus positiivseks osutus 21 elanikku. Üheksa nakatunut tuli juurde Pärnu osavaldadesse ja kaks Tori valda.

Nädalaga tuvastati koroonaviirus 141 pärnumaalasel.

Terviseamet jälgib Pärnumaal 838 inimest, kellest 233 on kümne päeva jooksul nakatunud ja 605 nendega kokku puutunud. Koldeid on ameti andmeil kümme: üks sotsiaalhoolekandeasutus, kaks pere- ja seitse töökohakollet. Viimaste seas on tootmisettevõtete kõrval üks kaupluski. Välismaalt on kodumaakonda nakkus toodud ühel juhul, täpsemalt Soomest.

Terviseameti Lääne regiooni juhi Kadri Juhkami sõnul ei ole rohke analüüside arv seotud ühegi laustestimisega. “Pigem on linnas asutusi, kus oma töötajatele testimisi korraldatakse,” selgitas ta.

Juhkami ütlust mööda on nakatunute arv kasvanud lasteaedades ja koolides, ent sealsed rühmad ja klassid saadeti isolatsiooni enne, kui viiruskandjate arv tõusis üle viie, mistõttu pole need koldena jälgimise all. “Loodame, et lapsed said enne koju ja koldeid sealt ei tulegi,” rääkis ta.

Eelmisest nädalast hakkas jälle kasvama peresisene nakatumine: inimesed ei hoia enam vahemaad.

Kadri Juhkam

Terviseameti esindaja hinnangul võiks Pärnumaal minna paremini, sest nakatumus ei ole püsivas languses. “Eelmisest nädalast hakkas jälle kasvama peresisene nakatumine: inimesed ei hoia enam vahemaad,” nentis ta. Juhkami arvates on inimesed tavapärase elu juurde tagasi pöördunud. ”Võib-olla natuke liiga vara. Ja piirangute leevendustelgi on tagajärg.”

Kohalikus haiglas oli täna hommikul 19 koroonaviirusega ravialust, noorim neist 40 ja vanim 92 aastane. 17 koroonahaiget on Pärnumaalt, kaks mujalt. Üks covid-patsient on juba mõnda aega intensiivravipalatis juhitaval hingamisel.

Eile tuli haiglasse üks COVID-19-haige ja koju saadeti kaks inimest. 

Kahe nädala haigestumus 100 000 pärnumaalase kohta on 373,6. Kõrgeim on nakatumisnäit endiselt Ida-Virumaal (660,7) ja madalaim Hiiumaal (21,5).

Maakonnas vaktsineeriti ööpäevaga 175 elanikku, neist 83 sai esimese ja 34 teise doosi. Kaitsesüste on tehtud 23 362 inimesele, kellest 7037 (13,8 protsenti) on vaktsiinikuuri lõpetanud. Esmadoosi on saanud ligemale kolmandik elanikest: 16 390 inimest ehk 32,2 protsenti pärnumaalastest.

Nii COVID-19- kui ülejäänud vaktsiinide manustamise vahe peab olema vähemalt kaks nädalat. Terviseamet juhib inimeste tähelepanu asjaolule, et kui end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse, tuleb arvestada, et järgmise 14 päeva jooksul end koroona suhtes kaitsepookida lasta ei saa.

Vaktsineerimise korraldajad paluvad inimestelt kannatlikkust: esialgu on aegu pakkuda vähem, kui on soovijaid, kuid järgmistel nädalatel vaktsiinitarned suurenevad ja mai-juuni jooksul saavad esimese kaitsesüsti kõik soovijad.

Viimasel ööpäeval analüüsiti Eestis 6389 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid oli 328 ehk 5,1 protsenti.

Enim nakatunuid tuli juurde Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 110 inimesel, kellest 88 elab Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 84, Tartumaale 28, Lääne-Virumaale 19 ja Viljandimaale 11 nakkusjuhtu. Mujale maakondadesse tuli juurde alla kümne viiruskandja, vaid Hiiumaale ei lisandunud nakatunuid. 18-l positiivse testitulemuse saanul puudus registris elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on riigis 288,6 ja esmaste positiivsete tulemuste protsent kuus.

Ööpäevas avati haiglates 12 COVID-19-haiguslugu, haiglaravil on 197 patsienti, kelle keskmine vanus on 67 aastat. 

Eile suri kolm koroonaviirusega nakatunut: 70-, 76- ja 85aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1235 koroonadiagnoosiga inimest.

Ööpäevaga manustati 8995 vaktsiinidoosi, kaitsesüste on tehtud 418 305 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 187 980-l. Üle 70aastastest on vähemalt ühe süsti saanud 65 protsenti.

Kadri Juhkami sõnul on inimesed tagasi pöördunud normaalse elu juurde. Foto: Lilli Tölp