:format(webp)/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
/nginx/o/2021/05/21/13794216t1hedfd.jpg)
RMK Põlula kalakasvatustalituse töötajad lasid asurkondade taastamise eesmärgil Pärnu jõkke ligemale 55 000 noorlõhet ja 30 700 poolsiirdesiiga.
Pärnu jõkke sulpsas ligemale 100 000 noorkala
Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas avaldas, et eelmistel aastatel on kalade asustamine hästi läinud, kuid Pärnu jões on jätkuvalt probleemiks sugukalade kättesaadavus. “Sugukalade püügiga on raskusi, aga töötame selle nimel, et see paremini õnnestuks. Selleks teeme koostööd Tartu ülikooli Eesti mereinstituudiga,” rääkis Klaas.
Kõigil ühe- ja kaheaastastel vette lastud lõhedel lõigati ära rasvauim, et taaspüügil eristada neid looduses koorunuist. Osa kalu on tähistatud individuaalmärgise – kollase seljauime alla kinnitatud plasttoruga, kus on kirjas RMK kontaktandmed, millel kala püüdmisest teatada.
Sugukalade püügiga on raskusi, aga töötame selle nimel, et see paremini õnnestuks.
Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas
“Märgiste taaspüügiteated annavad meile olulist infot kalade kasvukiiruse, suguküpsuse saabumise ja rändeteede kohta,” selgitas Klaas. RMK palub markeeritud kala püüdjal kirja panna märgise tähe- ja numbrikombinatsioon, samuti püügiaja ja -koha, püünise, kala pikkuse, kaalu ja soo andmed ning edastada need tähisel toodud aadressil.
Juhul kui püütud kala on alamõõduline, tuleks ta kohe veekokku tagasi lasta, et temagi jõuaks suureks kasvada.
2020. aasta lõpu seisuga on Pärnu jõkke asustatud 625 000 lõhe ja 127 000 siia noorkala.
Kokku on Põlula kalakasvanduses 1997. aastast kasvatatud ja veekogudesse lastud ligikaudu 7,5 miljonit kala.