Liivi kultuur ärkab ellu Treimanis

Häädemeestel toimunud 15. Põhja-Liivimaa festival üritas tänavu külastajateni tuua võimalikult palju ürgseid traditsioone. Foto: Jüri Looring

Järgmisel nädalal pakub Treimani kultuurimaja huvilistele tasuta liivi keele töötube. Peale selle saab kolmepäevasel üritusel kuulata loenguid ning esinevad teatritudengid ja Theatrumi näitlejad.

28.–30. juulini toimuvas töötoas püüavad noored näitlejad Liivi muistendite ja lugude kaudu tabada liivlaste olemust. Loengutes keskendutakse Vana-Liivimaale ja liivlaste kultuurile. 

Livonia mõtteklubi üks asutajaliikmeid ning töötoa idee autor Kersti Uibo sõnas, et liivlaste pärimust ähvardab oht unustusse vajuda. Liivi keel kuulub UNESCO maailma ohustatud keelte nimekirja ja on Euroopa Liidu ohustatuim keel. Maailmas on vaid veidi üle 20 inimese, kes oskavad liivi keeles vestelda. Treimanis on neist järgmisel nädalal kohal kaks tuntumat: Läti ülikooli liivi instituudi juht Valt Ernštreit ja Tartu ülikooli keeleteadlane Karl Pajusalu. Peale liivi keele õpetamise loevad nad töötubades ette endakirjutatud liivikeelseid luuletusi.

Theatrumi kunstiline juht ja lavakunstikooli 30. lennu juhendaja Lembit Peterson kutsus Treimanisse oma kolleegi Anne Türnpu ja kirjanik Tiit Aleksejevi, kes on näidendi “Liivimaa reekviem” autor. Näidendikatkendeid loevad Theatrumi näitlejad ja tudengid 29. juulil. Samas toimub kohtumine näidendi autoriga.

Kõigil huvilistel on võimalik liituda Livonia mõtteklubiga, mis loodi 2020. aasta augustis. Klubi eesmärk on tugevdada piiriäärsete maade kootööd ja ühendada eri kultuuriruume. Teatri-, kultuuri- ja keeleinimesed avastavad oma nähtamatuid juuri Vana-Liivimaal esimest korda, kuid Livonia mõtteklubi asutajad usuvad, et see ei jää viimaseks.