Panka raha järele tuleb maakal sõita Pärnu

Foto: PP

Ajal, kui eduraportid räägivad maailmale Eestist kui e-riigist, ei ole selle riigi kodanikul kohustust kasutada vaid e-teenuseid, kuigi suund sinnapoole on kindel, vähemalt panganduses.

Seega peaks tarbimisharjumusi muutval pangakliendil olema plastraha kõrval käepärast internetipanga koodikaart ja kui ei ole, sättigu ta oma tegemised nii, et kodunt väljaminek läheks kokku liinibussi sõiduplaani, SEBi postipanga lahtiolekuaja või Swedbanki pangabussi üliharva – kaks korda kuus – peatumisega. Seda Häädemeestel, Kilingi-Nõmmel, Tihemetsas, Varblas, Tõstamaal.

Pärnu maapiirkonnas on ligi 45 000 elaniku peale üks pangakontor, Swedbanki oma Vändras, seegi suletakse 1. aprillist. Maakonnas on Swedbankil neli rahaautomaati, need asuvad Sindis, Kilingi-Nõmmel, Pärnu-Jaagupis ja Vändras. SEBi klient saab eurod “seinast” näpuvahele kolmes kohas: Kilingi-Nõmmel, Sindis, Vändras.

Ligemale 42 000 elanikuga maakonnakeskuses Pärnus on Swedbankil 21 ja SEBil 13 rahaautomaati. Swedbankil on Pärnus neli pangakontorit, neist Maximas asuv paneb 1. aprillist ukse kinni. SEBil töötab Pärnus kaks kontorit ja kolm postipanka.

Vändra vaidlustas

Viimane suurem Swedbanki (tollal Hansapank) kontor suleti 2008. aastal üle 2500 elanikuga Kilingi-Nõmmel. Kohalikud elanikud võrdlesid piirkonna ainsa pangakontori sulgemist 5000 elanikuga Saarde valla tuiksoone läbilõikamisega, kogusid allkirju ja vallavanem koos volikogu esimehega palusid pangahärradelt audientsi. Pealinnas käimine ja klientidesse vastutustundetu suhtumise rõhutamine lõppes ikkagi sellega, et kontorit asendab pangabuss. Peatub paar tundi Kilingi-Nõmmel ja poolteist tundi Tihemetsas kahel päeval kuus.

“Alguses peatus pangabuss linna keskel, aga viisime peatuse klubi juurde, et rahvas saaks oma järjekorda soojas oodata,” rääkis Saarde vallavanem Kalle Song.

Mugavusteenusele rõhuv Swedbank on jätnud Saarde valla kanda bussi elektriga varustamise, vastasel juhul jäänuks piirkond teenindamata.

“Pangabussi peatusi luues peame valdadega läbirääkimisi lähtuvalt lepingutingimustest,” märkis Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Standardsed tingimused, mida omavalitsuselt palutakse, on esiteks tasuta ja hea ligipääs valgustatud ja hooldatud (talvel lumest roogitud) parkimiskohale. Teiseks: parkimiskohas on pangabussil tarvis head juurdepääsu (sealhulgas talvisel perioodil lumega) tasuta elektrienergiale. Kolmandaks: pangabussi töötajatel peab olema võimalus kasutada tualettruumi.

“Lepingutingimused räägitakse alati läbi ja vastavalt läbirääkimistele võib tulla ühes või teises punktis muudatusi,” selgitas Siilivask. “Kui kohalik omavalitsus on huvitatud peatuse loomisest, siis meie ootus on, et vald panustab peatuse loomisesse.”

Pangabussi ühe peatuse kulu jääb pangal keskmiselt 170 euro kanti teenindustunni eest. Siia sisse on arvestatud näiteks tööjõud, G4Si tasud, side- ja reklaamiteenused, sularaha töötlemine, kütusekulu, liisingumaksed.

“Mis puudutab elektrienergiat, siis pangabussi voolutarbimine jääb 2,3–3,5 kilovatt-tunni vahele olenevalt ilmast ja aastaajast,” jätkas Siilivask. “Üldjuhul on meie parkimiskohtades juba olemas tööstusvoolu tarbimise võimalused. Kui neid ei ole, ehitab need sõltuvalt läbirääkimistest välja pank või kohalik omavalitsus, siin ei maksa unustada, et kui omavalitsus ehitab voolutarbimiskoha ise, saab ta seda kasutada näiteks laatadel või muudel kohalikel üritustelgi.”

Vändra alevivanem Toomas Sonts ütles, et alevivalitsusse jõudis teave Swedbanki kontori sulgemise kohta jaanuaris. Kohapeal käis selgitusi andmas panga Lääne-Eesti regiooni direktor ja seejärel tulnud kirjas esitas pank oma soovi, et peatuse loomiseks võimaldaks Vändra alevivalitsus pangabussile tasuta valgustatud parkimiskoha ja ligipääsu pistikupesale, mis jääks maksimaalselt 15 meetri kaugusele. Elektrivarustuse kohta on kirjas eraldi nõudmised.

Vändra volikogu 26. jaanuari istungil arutati ühe päevakorrapunktina Swedbanki pöördumist ja otsustati, et ei toetata alevis pangakontori sulgemist. Pangakontori piirkonda jääb 5000 elanikku, kontori tööga on kliendid rahul ja kokkuhoiu vajadusele rõhutajatel soovitatakse üle vaadata kontori lahtioleku ajad.

“Vändra alevi 2012. aasta eelarve ei näe ette kulutusi Swedbank ASi pangabussi töölerakendamiseks ega võrguühenduse eest tasumiseks, “ sõnastasid alevirahva esindajad oma otsuse.

Sontsi jutu järgi soovitasid nad Swedbankil pöörduda elektrivarustuse tagamiseks otse Eesti Energia poole nagu tavaklient.

Läti pättide teene

Tori vallavanem Mart Vaiksaar rääkis, et kuigi vald tuli Swedbanki nõudmistele pangabussi peatuse suhtes vastu ja lõi peatuskohaga vajaliku elektriühenduse, pole Tori alevikku enam graafikus, sest see peatus olnud pangale kahjumlik.

“Pangabussi marsruutide/graafikute planeerimisel lähtume sellest, kui suur on konkreetses piirkonnas elanike arv. Soovime, et peatuste külastatavus oleks vähemalt kümme klienti tunnis,” mainis Siilivask. “Tori puhul võib öelda, et selle külastatavus jäi alla meie soovitud klientide arvu, sellest lähtuvalt lõpetati leping vastavalt lepingu tingimustele ühekuulise etteteatamisega.”

Tori kandi elanike õnneks on neil postkontor ja selles töötab SEBi postipank. Üks maapiirkonna 19 omasugusest, kuid nagu pangabussi peatumise aeg ei tarvitse sellegi lahtiolekutunnid sobida töölkäijatele.

“Postkontor on lahti tööpäeviti ainult lõunal kella kaheni, meile lähim pangaautomaat on Sindis, paarikümne kilomeetri kaugusel,” sõnas Vaiksaar.

Tootsi vallakeskuses umbes 1000 elanikuga Tootsi alevikus panid Läti pätid tunamullu novembris poe juurest pihta SEBi rahaautomaadi. Seepeale lubas pank meedia vahendusel must valgel, et uus automaat pannakse üles detsembris. Vahepealse aastaga on pätid pokri pistetud, aga tootsilased peavad endiselt raha võtma sõitma 40 kilomeetri kaugusele Pärnusse, sest Vändraga on bussiühendus hõre.

“Seda automaati kasutas ka Piistaoja ja Suigu rahvas, nüüd öeldakse, et “kasutati vähe, teil on postipank ja poes saab kaardiga maksta”, nii et inimene vaadaku ise, kust ta “sula” saab,” võttis Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste kokku asjaajamise, mille jooksul vallavalitsus on pakkunud pangale selleks vajalikke turvalisi ruume.

“Seni me kahjuks ei ole leidnud Tootsis oma masinale asukohta, mis vastaks pankade turvalisuse nõuetele,” vastas SEBi kommunikatsioonijuht Evelin Allas lühidalt.

Postkontorid ohus

Eesti Post armastab maal sulgeda postkontoreid, mille tööaeg on niigi lühendatud. Koonga vallavanem Andres Hirvela ütles, et neil pandi 1. veebruarist kinni Lõpe postkontor. Koonga külas on SEBi postipank ja lähemad rahaautomaadid asuvad koongalastele 40 kilomeetri kaugusel Pärnus või 30 kilomeetrit eemal Lihulas, mis on Pärnumaa lääneosa elanikele naabermaakonna lähim linn.

Kas SEB teeb koostööd Eesti Postiga, ennetamaks olukorda, kus maal suletakse postkontoreid ning pangateenus viiakse elanikest senisest veel kaugemale? Sellele küsimusele vastas Allas, et pangateenus on üks paljudest teenustest, mida Eesti Post osutab, kuigi Eesti Posti põhitegevus on posti- ja logistikateenuste pakkumine.

Hiljuti raporteeris Eesti tarbijate kooperatiiv, et raha väljavõtmine ETK kaupluste kassadest on suurenenud. Selle eeldus on Säästukaart Pluss ja muidugi vastava keti poed. Nii et vastutulek küll, aga ikkagi jääb inimestel vajadus kasutada pangakontorit ja küsida nõu luust-lihast inimeselt, mitte arvuti kuju võtnud masinalt.

Kiisleri ettepanek

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler tegi tuliseks köetud pangamaastiku jahutamiseks hiljuti ettepaneku, et riik võiks nõuda pankadelt rahaautomaatide võrgustikku. Ministri sõnade kohaselt tuleb mõelda, kas sularaha kättesaadavuse puhul saab lähtuda vaid pankade ärilistest kaalutlustest või on tegu teenusega, mis peaks olema tagatud igas piirkonnas ja mille tarvis seadusandjal tuleks nõuded paika panna.

Pärnumaa kaarti vaadates on maainimestele teistest lähemal SEB.

“Statistika kinnitab, et postipanga teenuste kasutajad on läbi aegade olnud ennekõike eakad inimesed, kellel on tööinimestest suurem paindlikkus oma aega planeerida,” nentis SEBi nimel vastanud Allas.

“Samuti näitavad numbrid, et klientide hulk, kes kasutab vaid postipanka, on viis korda väiksem, võrreldes klientidega, kes peale postipanga kasutavad ka mõnd teist pangakanalit. Seega, vähem asustatud piirkondade inimesed liiguvad ja ajastavad pangakülastuse muude asjaajamistega suuremates keskustes ning Eesti Post vaatab praegu üle oma postkontorite lahtiolekuaegasid, et need vastaksid rohkem klientide soovidele,” lisas Allas.

Majandusteaduste doktor Väino Rajangu kirjutas hiljuti Õhtulehe artiklis, et mida vähem pangaautomaate ja rohkem kaardimakseid, seda suurem on pankade kasum.

“Eesti Panga andmetel teenisid mullu meil asuvad (kommerts)pangad 663 miljonit eurot puhaskasumit, mis teeb 502 eurot kasumit iga eestimaalase kohta,” väitis Rajangu, kelle arvates tuleb pangaautomaatidest hakata mõtlema riiklikult.

Seniks aga toimib külavahel oma “riiklik mõtlemine”, mis ühe maanaise jutu järgi käib nii, et kui on vaja ootamatult bussiga linna sõita, otsitakse üles tuttav pensionär, laenatakse temalt piletiraha ja kui reis tehtud ning linnas raha välja võetud, makstakse võlg tagasi. Sularahata Eestit ei ole ju olemas ja internetipank kas või bussisõiduraha peo peale ei lükka.