:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2021/08/18/14000265t1h71f3.jpg)
Muinsuskaitseamet on võtnud ette Eesti muinsuskaitsealade uue kaitsekorra koostamise. See toiming ootab ees Lihulatki ja protsess algab tuleval nädalal ala inventuuri ja esmaste tulemuste tutvustamisega kohapeal konverentsil.
Algab Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra loomine
Eestis on 12 muinsuskaitseala mille eesmärk on säilitada kohalik ehituspärand ja traditsioonid. 2019. aastast kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel on võetud ette kaitsekorra koostamine kõigi nende alade suhtes. Nüüd on järg jõudnud Lihulani.
Kaitsekorra eesmärk on tuua senisest paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaali, soodustades sedasi kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned kaitsekategooriatesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad sõltuma konkreetse hoone liigitusest, mis ameti teatel tähendab paljude majade puhul väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi kui seni.
Alustatakse muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimisest, mida teevad muinsuskaitse taustaga spetsialistid. Toimingu käigus määratakse koostöös hoonete omanike ja kogukonnaga majade kaitsekategooriad. Korraldatakse ka avalikke arutelusid ja arvamust on võimalik avaldada kirjalikult.
Viis päeva kestev inventeerimine algab Lihulas esmaspäeval, 23. augustil. Väikelinna muinsuskaitseala hooneid aitavad koos spetsialistidega üle vaadata kunstiakadeemia tudengid.
/nginx/o/2021/08/18/14000287t1h3a25.jpg)
Esmaseid tulemusi ja kaitsekorra koostamise protsessi tutvustav arutelu toimub juba 28. augustil Lihula mõisa peahoones kogu nädalavahetuse kestva konverentsi „Elavad vanalinnad. Kultuuripärand ja kestlikud linnasüdamed” käigus, kus ülevaate annab Triin Talk kunstiakadeemiast. Helle-Triin Hansumäe muinsuskaitseametist selgitab aga, mis Lihula muinsuskaitsealal uue kaitsekorraga täpsemalt muutub.
Ala kaitsekorra eelnõu koostamiseks kutsub muinsuskaitseamet hiljem kokku töörühma, kuhu kuuluvad nii ameti kui omavalitsuse esindajad ja sõltumatud eksperdid.
Järgneb eelnõu avalikustamine, selle kohta saab esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Lõplikult kinnitab uue korra valitsus.
Lihula muinsuskaitseala
Lihula muinsuskaitseala hõlmab muinaslinnuse kohale rajatud piiskopilinnuse ja läheduses paiknenud asula ja frantsiskaani kloostri ala. Peale linnusevaremete on muinsuskaitseala mõjusamad objektid Lihula mõisakompleksi kuuluvad hooned, luteri ja õigeusu kirik, nõukogudeaegne kultuurimaja. Tänavapildis annavad tooni ühekorruselised puitelamud, sekka uuemaid, 20. sajandil rajatud hooneid.
Andmed: muinsuskaitseamet