Korstnapühkimist ei maksa jätta viimasele minutile

Korstnapühkija Toomas Henk annab töö tegemise kohta töötellijale nii paberakti kui digitõendi. Foto: Elmo Riig

Ilmad muutuvad jahedamaks ja kütteperioodi algus on käega katsutav. Et kodu saaks ohutult soojaks, tuleb veenduda küttesüsteemi korrasolekus.

Eesti korstnapühkijate koja liige Toomas Henk on korstnaid ja küttesüsteeme Narvast Pärnu ja Valgani puhastanud kuraditosin aastat. Eesti tuletõrje liitugi tüürinud mees oli viis aastat ametis korstnapühkijate kutseandmiskomisjoni esimehena.

Hengi jutu järgi võib majaomanik küttesüsteemi – kolle, ühenduslõõr ja korsten – puhastada ise. “Aga tuleb arvestada, et kindlustusfirmad seda ei aktsepteeri, nemad tahavad siiski litsentsiga korstnapühkija akti,” rõhutas Henk ja lisas, et 1970ndatel ehitatud majade korstnalõõrid on liialt ahtad ja neid tuleks puhastada kaks korda aastas, et need kinni ei läheks. “Korstnapühkija oskab seda täpsemalt öelda, vajadus oleneb ka sellest, millega köetakse.”