Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Huvi vaktsineerimise vastu on tõusnud

Eelmisel nädalal käis Pärnumaal COVIDi vastu vaktsineerimas ligemale 400 inimest. FOTO: Elmo Riig

Eelmisel nädalal tuli Pärnu linnas ja maakonnas kaitsesüsti saama rohkem inimesi kui kuu esimesel poolel: kui septembri esimesel nädalal vaktsineeriti Pärnumaal 328 ja kuu teisel nädalal 211 inimest, siis läinud nädalal oli see arv 382.

Pärnumaa COVID-19 vastase vaktsineerimise koordinaator Karmen Vesselov tõdes, et vaktsineerimistempo on küll veidi tõusnud, ent see ei ole kaugeltki võrreldav augustikuuga, mil kuu keskel (32. nädalal) sai kaitsesüsti 1163 ning kuu teisel poolel (33. ja 34. nädalal) vastavalt 658 ja 650 Pärnumaa inimest.

“Augusti tasemeni me ei küüni, kuid samal ajal ei ole meil septembris nii häid numbreid, nagu läinud nädalal, veel olnud. Oma osa andis huvitõusu kindlasti ühedoosilise Jansseni vaktsiini taastulek, kuid varasemast veidi rohkem süstiti eelmisel nädalal  teisigi vaktsiine,” rääkis Vesselov.

Jansseni kõrval on vaktsineerimise hoogustumisele aidanud kaasa nii mitmesugused teavituskampaaniad, elanikele saadetud lühisõnumid kui ka võimalus helistada perearsti nõuandeliinile 1220.

Nimelt pakutakse perearsti nõuandeliinil nüüd vaktsineerimisalast nõustamistki.

“On arusaadav, et inimesed on mures, kas vaktsiin on ikka ohutu ja milliste haigustega ikkagi vaktsineerida tohib. Jutud tugevatest kõrvalnähtudest pääsevad uudiste pealkirjadesse, kuid neist, kel vaktsiini kõrvaltoimed on kerged, lugusid ei kirjutata. Palju liigub valeinfotki. Perearsti nõuandeliinil vastavad küsimustele arstid, kelle juttu saab usaldada. Nõuandeliinile on helistatud päris palju ja nii on mõnedki hirmud murtud,” ütles Vesselov.

Tuleb märkida, et mõnevõrra kasvanud huvi vaktsineerimise vastu ei iseloomusta ainult Pärnumaad: vaktsineerimistempo liigub enam-vähem samas taktis kogu Eestis.

“Vaid Hiiumaal on tempo vaiksem, kuid hiidlased ongi teistest vaktsineerituse tasemega ette rebinud ja saavad juba suuremat vabadust nautida. Meile kõigile peaks eeskujuks olema Skandinaavia maad, kus vaktsineerituse tase on nii kõrge, et nad võivad uusi koroonalaineid kartmata tavapärase elurütmi juurde naasta. Kuni meil piisavat kaitset ei ole, tuleb leppida piirangutega, et riskirühmades olijaid kaitsta,” tõdes Vesselov.

Olgugi et väikest tõusu on märgata kõigis vanuserühmades, on Pärnumaal endiselt murekohaks riskirühmad ehk eakad, kelle vaktsineerituse tase on jätkuvalt palju madalam kui vaja.

Vesselov loodab, et alaealiste vaktsineerimine samuti jätkub ja hoogu kogub, sest see aitab hoida õpilasi kontaktõppel.

“Koolide seis tekitab muret, kui vaktsineerimata lapsi on palju,” nentis ta.

Tagasi üles
Back