T, 27.09.2022

Aasta lasteaiaõpetaja tiitli laureaat läks mudilastele kätega kallale

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Aasta lasteaiaõpetaja tiitli laureaat läks mudilastele kätega kallale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
POL tunnustas silmapaistvaid haridustegelasi ja koolmeistreid.
POL tunnustas silmapaistvaid haridustegelasi ja koolmeistreid. Foto: Urmas Luik

Mullu Pärnumaa aasta lasteaia­õpetaja tiitliga pärjatud Lihula lasteaia õpetaja Kaie Raudkivi tunnustamise kohale on kerkinud tume vari, sest sel ajal kui ta ühe käega lilli ja õnnitlusi vastu võttis, kasutas ta teist pisikeste hoolealuste sakutamiseks, raputamiseks ja löömisekski.

Vähemalt nelja lapse kehalise väärkohtlemise kirjeldus on välja toodud kriminaalmenetluse käigus koostatud süüdistuses, mille eest Pärnu maakohus mõistis Raudkivile kuue kuu pikkuse vanglakaristuse klausliga, et kui ta ei pane aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, siis seda ­täitmisele ei pöörata. Peale selle tuleb Raudkivil kanda riigi tuludesse veidi üle 1100 euro sundraha ja määratud kaitsja tasu.

Raudkivi nõustus kohtuistungil kokkuleppemenetluses prokuröri küsitud karistusega.

Lõi mitu korda

Süüdistuses seisab, et tunamullu jaanuaris sikutas Raudkivi üht mudilast käest, raputas ja tõukas teda. Mullu kevadel lõi lasteaiaõpetaja üht last rusikaga õla piirkonda. Eelmise aasta lõpus või selle alguses virutas vastne Pärnumaa aasta lasteaiaõpetaja tiitli omanik ühele lapsele labakäega parema silma piirkonda. Tänavu märtsis lajatas Raudkivi ühele lasteaialapsele labakäega vastu pead.

Need on episoodid, mis on välja toodud kohtu ette toodud süüdistuses. Teadaolevalt on juhtumeid, kus Raudkivi väikeste lastega sobimatult käitus, rohkemgi ja juhtunu uurijatelegi on nendest teada antud, kuid ilmselt ei mahtunud need karistusseadustiku paragrahvide ­alla ja seetõttu need kohtusaalis kõlanud süüdistusse ei jõudnud.

Kristina Kukk, kelle võsukesed Lihula lasteaias käivad, rääkis, et kui vägivallajuhtumitest tänavu märtsis avalikult rääkima hakati, küsis temagi oma pojalt ja tütrelt, kas Raudkivi on nendega halvasti käitunud.

Poeg rääkis, et õpetaja ükskord karjus kõigi laste peale. Tütar ­tunnistas läbi pisarate, et kardab.

Kristina Kukk, lapsevanem

“Poeg rääkis, et õpetaja ükskord karjus kõigi laste peale. Tütar, kes muidu pudeliski ei püsi, tõmbus aga vaikseks ega tahtnud sellest üldse rääkida. Ühel hetkel ta siiski tunnistas läbi pisarate, et kardab. Kardab karistada saada. Tuli välja, et ta oli kunagi astunud Raudkivile kogemata var­bale, mispeale viimane oli teda karistanud sellega, et jättis lapse tuppa, samal ajal kui teised läksid õue. Tütar oli vabandust palunud, aga sellest ei piisanud,” rääkis Kukk lastelt kuuldud juttu.

Lasteaed lubas edasi töötada

Kuke sõnade kohaselt on kurb, et lasteaia juhtkond ja hoolekogu on hoidnud lapsevanemaid pärast vägivallajuhtumite avalikuks tulekut infosulus ja püüdnud toimunut pisendada.

“Kuidas saab nii olla, et rühmas, kus on kasvataja ja kasva­taja abi, laiutab kasvataja abi ­käsi ja ütleb, et midagi sellist pole olnud. Asi jõudis uurimiseni alles siis, kui vanemad hakkasid oma laste eest seisma. Enne seda lahendati asjad niiviisi, et lapsed viidi teise rühma. Laste huvi eest hakati seisma alles siis, kui vallavalitsus hakkas sellega tegelema ja asja uurima lastekaitseametnik, kelle kaudu asi jõudis lõpuks uurija kätte,” ütles Kukk.

Lääneranna valla haridusvaldkonna abivallavanema Ene Tähe sõnutsi ei alustanud vald pärast lasteaias toimunud juhtumite avalikkuse ette jõudmist seal teenistuslikku järelevalvet, kuid otsustas kaasata spetsialiste, kes aitavad laste, vanemate ja lasteaia personali ­vahelised usalduslikud suhted taastada.

“Pidasime vajalikuks saada olukord lasteaias kontrolli alla. Teenistuslik järelevalve kontrollib tegelikult dokumente, aga kuna tegu oli suhtekonfliktiga, oli vaja saada inimesed omavahel rääkima. Kaasasime protsessi psühholoogi-terapeudi, kes nõustas lapsevanemaid ja õpetajaid, ning kogu lasteaia personalile korraldati meeskonnakoolitus, mis jätkub. Peagi tuleb tööle sotsiaalpedagoog, kes hakkab ka Lihula lasteaiaga tegelema. Suurendasime logopeedi koormust ja tööl on tugiõpeta­jagi,” selgitas abivallavanem.

Tähe jutu järgi nõudsid lapsevanemad algul, et õpetaja tuleb lahti lasta, aga seda teed valla­valitsus ei läinud ja juhtum anti politseile uurida.

Meil on väike koht ja see oli sõna sõna vastu juhtum. Pidasime õigeks, et niisugust asja peavad uurima profid.

Ene Täht, Lääneranna abivallavanem

“Meil on väike koht ja see oli sõna sõna vastu juhtum. Pidasime õigeks, et niisugust asja peavad ­uurima profid ja praeguseks on profid oma töö teinud, asi lõpetatud ja inimene karistuse saanud,” ütles Täht. “Olen väga tänulik, et lapsevanemad võtsid ennast kokku ja läksid jutu tasemelt kaugemale, sest meil on asju, millest räägime ja räägime, aga millele lahendust ei tule. Eks juhtunu ole Eesti mõistes omamoodi pretsedent. Ma siiralt loodan, et see on õppetund paljudele teistele.”

Direktorile anti aega mõelda

Abivallavanema sõnutsi peab lasteaia juhtki vastutuse võtma. “Olen selle lasteaia direktorile välja öelnud. Lasteaia juhatajal ja vallavanem Andres Hirvelal on sel teemal olnud vestlus. Mis selle tulemus on, koorub välja hiljem,” märkis Täht.

Lääneranna vallavanema Andres Hirvela jutu järgi oli tal Lihula lasteaia direktori Anne Ööpikuga paaritunnine vestlus.

“Rääkisime pikalt, mis on toimunud ja kuidas sellised asjad juhtuda said. Ütlesin talle, et kindlasti hakkab ajakirjandus selle juhtumi kohta küsima ja ma ei taha, et küsimused vastuseta jääksid. Nii ei teki olukorda, kus juhataja läheks minema ja küsimused jäävad vastuseta,” ütles Hirvela. “Praegu vald ei nõua, et ta peaks lah­kumisavalduse kirjutama. Tal on aega ise mõelda, mis midagi tähendab ja kuidas reageerida.”

Lasteaia direktori Anne Ööpiku meelest on tegu väga kahetsusväärse juhtumiga. “Sellist asja ei oleks osanud kuidagi oodata,” ütles ta.

Ööpiku sõnutsi kirjutas ta politseile esitatud iseloomustuses, et Raudkivi on väga kohusetundlik ja hoolib lastest väga.

“Nii palju kui mina olen Raudkiviga kokku puutunud, on ta ­olnud tööle väga pühendunud. Ta on olnud nõudlik iseenda suhtes ja tahtnud lastele parimat. ­Vägivalda ma tema poolt pole näinud. Ta tundis oma rühma lapsi väga hästi ja märkas käitumises ja tervise puhul muudatusi, mida vanemadki tähele ei pannud. Kuna ta täiendas ennast väga palju ja käis ­koolitustel, küsisid kolleegid tema käest tihti nõu,” rääkis ta.

Kolleegide ja omavalitsuste tunnustus

Kolleegide täidetud ankeetide tulemuste põhjal esitati Raudkivi mullu Pärnumaa aasta laste­aiaõpetaja tunnustuse saamise nominendiks.

“Minu jaoks ja arvatavasti kolleegidelegi oli juhtunu ilmsikstulek kui puuga pähe saamine,” lausus Ööpik.

Ööpik tunnistas, et lasteaia juhina vastutab temagi juhtunu eest. Selle üle, kas ta peab seetõttu ametist loobuma, peab Ööpiku arvates otsustama vallavalitsus.

“Kui see midagi parandab ja paremaks teeb, ei saa ma vastu olla. Minu ametikohal tuleb kõige eest vastutada, aga on osa asju, mis ei ole minu teadmisel toimunud. Ma ei saa öelda, et ma pole selle rühma eluoluga kursis. Olen seal rühmas viibinud ega saa öelda, et olen seal märganud laste väärkohtlemist,” rääkis lasteaia juhataja.

Abivallavanem Täht lisas, et vallavalitsus teeb Pärnumaa omavalitsuste liidule (POL) märgu­kirja ja edastab kohtuotsuse, et siis komisjon saab langetada otsuse, kas Raudkivilt aasta lasteaiaõpetaja tunnustus ära võtta või mitte.

“See on põhimõtteline küsimus ja see näitab, et meil on selliste asjade suhtes nulltolerants,” lausus ta.

POLi juhi Lauri Luuri sõnutsi pole sellist juhtumit, kui mõne tunnustuse saajalt oleks tiitel tagasi võetud, tema tegutsemisajal varem ette tulnud.

“POLi hariduskomisjon vaatab selle ettepaneku üle ja teeb oma otsuse. Minu isikliku arvamuse kohaselt oleks tiitli äravõtmine kõnealuse juhtumi puhul põhjendatud,” lausus Luur.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik ütles, et ministeerium lasteaia suhtes järelevalvet ei algata.

“Lasteaia pidaja ehk kohaliku omavalitsuse seisukoht oli, et neil on nulltolerants selliste juhtumite suhtes ning vald otsustas ise juhtumi kohtusse saata. Kui omavalitsus probleemiga aktiivselt tegeleb, siis ei ole ministeeriumil põhjust oma järelevalvet algatada,” ütles ta.

Märksõnad
Tagasi üles